Robert Larsson’i retsept Läänemere gaasitoru vastu

Pealkirjas toodud väide võib lähitulevikus reaalsuseks saada, kui uskuda Vene strateegiliste raketivägede endist staabiülemat kindralpolkovnik Viktor Jesinit.
Taolisele järeldusele jõudis kindral Jesin hinnates Iraani eilset kosmoseraketi katsetust. Nimelt teatas Iraan eile satelliitide orbiidile toimetamiseks mõeldud kanderaketi Explorer-1 edukast katsetamisest (Washingtoni hinnangul oli testi õnnestumine küsitav) ja riigi kosmosekeskuse avamisest.

Pealkirjas toodud väide võib lähitulevikus reaalsuseks saada, kui uskuda Vene strateegiliste raketivägede endist staabiülemat kindralpolkovnik Viktor Jesinit.
Taolisele järeldusele jõudis kindral Jesin hinnates Iraani eilset kosmoseraketi katsetust. Nimelt teatas Iraan eile satelliitide orbiidile toimetamiseks mõeldud kanderaketi Explorer-1 edukast katsetamisest (Washingtoni hinnangul oli testi õnnestumine küsitav) ja riigi kosmosekeskuse avamisest.

Venemaad huvitab väga Euroopa energiaturg tervikuna ning samuti usaldusväärse tarnija maine. Venemaa keskendub riikidele, kes on nõus maksma seda poliitilist ja majanduslikku hinda, mida Venemaa tahab saada, tuues ohvriks suhted nii mõnegi väikeriigiga nagu näiteks Eesti.
Larssoni sõnul võib Venemaa väga lihtsalt gaasikraanid Ukrainasse, Gruusiasse, Valgevenesse ja Eestisse uuesti kinni keerata kui Gazpromile antakse võimalused dikteerida uute lepingute tingimusi ning EL on selles suhtes üsna võimetu midagi ette võtma.

Venemaad suudaks ohjes hoida vaid ELi karmikäeline poliitika, kuid seda ei saa EL omale lubada kuna alternatiivseid energiatarnijaid ei olegi nii lihtne leida. Gazprom on lõpetanud pikaajalised lepingud paljude Euroopa riikidega ning selle asemel laiendanud oma haaret gaasitorude võrgustike üle. Samas märgib Larsson, et kui põhirõhk ka edaspidi pigem gaasitorude võrgustike arendamisele kui gaasi tootmisele läheb, jätkub vene gaasi vaid 20-30 aastaks. Tekib olukord kui eksporditavat gaasi jääb üha vähemaks ning selle tulemusena on Gazprom sunnitud osad kliendid kõrvale jätma, mis omakorda tekitab Euroopas ettenägematut energiapuudujääki.

Larsson pakub lahenduseks uut ELi energiapoliitikat, mis seisneb eelkõige Euroopa energiatarbimise säästlikumaks muutmises ning alternatiivsete energiaallikate ja tuumaenergia laialdasemas kasutamises, mille tulemusel on võimalik gaasivajadust vähendada kuni 90 miljardi m3 võrra aastas. Sellise poliitika tulemusena muutuvad kõik argumendid, mis räägivad Läänemere gaasitoru kasuks, alusetuiks.