RKK tegevjuht Dmitri Teperik ning teadurid Tony Lawrence ja Frank Jüris osalesid 11. ja 12. novembril Riia Konverentsil 2020.
Tuginedes laialdasele kogemusele Ukrainas, rõhutas Dmitri Teperik Euroopa idanaabrite poliitikate arutelus, kui oluline on pidev toetus kerksusega seotud rohujuure tasandi algatustele kohalikul ja piirkondlikul tasandil.
Teperik märkis, et lääne kogukonnad peaksid olema läbipaistvad, kaasates erinevaid arvamusliidreid ja erinevate ühiskonnagruppide esindajaid. See nõuab kohandatud lähenemisviisi väljatöötamist, et käsitleda nende sihtrühmade konkreetseid vajadusi ja eripalgelisi huvisid kõikides piirkondades.
“Kuna mõtteviis määrab tegevuse ja kujundab tulemusi, peaks ELi, NATO ja selliste riikide nagu Ukraina, Gruusia jt dialoog käsitlema mitte ainult rahalise abi tingimuslikkust, taristuprojekte ega hea valitsemistava üldist põhimõtet, vaid ka laiemat lääneriikide väärtusi, demokraatia tajumist, kognitiivseid väljakutseid ja suhtumist Euroopasse kuulumisest. Neid küsimusi tuleks uurida ja arutada erinevate ühiskonnagruppidega (mitte ainult poliitilise eliidiga), sest need on tõukejõuks kohapeal toimuvatele tegelikele muutustele,” märkis Teperik Riia Konverentsi Tuleviku Juhtide Foorumi raames toimunud arutelus.
Tony Lawrence osales konverentsi sissejuhatavas arutelus „Abi kiirus: kriitilise tähtsusega varude liikumine COVID-19 ajal”, kus uuriti varustuskindluse ja liitlaste toetamise elulist tähtsust kriisiolukorras. Lawrence rääkis hiljutise RKK ja CEPA raporti põhjal Balti piirkonna tugevdamise vajadusest, et allianss saaks kriisi korral relvajõude ulatuslikult ja kiiresti Balti piirkonda viia, ning kuidas see tugevdab heidutust. Samuti tõi ta välja mõned takistused liitlasvägede ja varustuse tõhusale liikumisele kogu Euroopas.
Lisaks kirjutas Lawrence peatüki „Usaldusväärse heidutuse ja kaitse ehitamise jätkamine Läänemere piirkonnas” tänavuse konverentsi väljaandele Transatlantic Futures: Towards #NATO2030.
Frank Jüris on uurinud Põhja-Balti piirkonnas ühenduvusprojekte ja Hiina huvi nende vastu. Riia Konverentsi Tuleviku Juhtide Foorumi arutelul NATO ja Hiina väljakutsetest tõi Jüris näiteks China Inc. kontseptsiooni, mille kohaselt on Hiina ennenägematu majanduslik risk tsentraliseeritud kontrolli tõttu, mis võimaldab Hiinal kasutada oma majanduslikku jõudu strateegilistel eesmärkidel.
Selle asemel, et keskenduda Hiina kui rivaali või konkurendi trotsimisele, tuleks uurida seda, kuidas Hiina Läänt näeb. 1999. aastal kirjutasid Hiina kolonelid (nüüd kindralid) “Piiramatu sõja”, kus nad lahendasid USA sõjalise üleoleku probleemi otsese vastandumiseta, esitades väljakutseid poliitikas, õigusruumis, keskkonna ja taristu jt valdkondades.
Põhja-Balti piirkonnas on Hiina huvitatud kahesuguse kasutusega rajatiste ehitamisest, mis parandaks Hiina geostrateegilist positsiooni. Talsinki tunneli abil võiks Hiina saada aastakümneteks poliitilise mõju ja kasutada seda ettekäändena oma huvide kaitsmiseks piirkonnas ülemeremaade tarnepunkti (海外 补给 点) arendamiseks. Hiina taristuprojektidel on lisaks majanduslikele eesmärkidele ka geopoliitilisi tagajärgi, mida ei tohiks Atlandi-ülese julgeoleku tugevdamisel eirata.
Riia Konverentsi 2020 korraldas Läti Atlandi-ülene organisatsioon. Üritust toetasid Konrad Adenaueri fondi Balti riikide haru ja NATO.
