20. veebruaril korraldas RKK ümarlaua-arutelu Eesti-Ukraina kaitsekoostöö tuleviku teemal, millel osalesid nii Ülemraada ja Riigikogu kui ka Eesti erakondade ja Kaitsetööstuse liidu esindajad.
Arutelu keskmesse kerkisid Vene-Ukraina konflikti viimased dramaatilised sündmused. Ukraina esindajad rõhutasid, et kätte on jõudnud konflikti kriitiline faas, kinnitades, et Venemaa agressioon ei ole mitte ainult Ukraina, vaid ka Eesti ja teiste Euroopa riikide probleem. Nad toonitasid, et Lääne kiire abi Ukrainale – kaitserelvastuse kujul – on erakordselt vajalik Ukraina sõjaväe tugevdamiseks, et see suudaks tõkestada Venemaa ohu. Eesti esindajad, sealhulgas RKK teadurid, omalt poolt sõnastasid konkreetseid viise, kuidas Eesti saaks toetada Ukraina julgeoleku- ja kaitsesektori reformi, samuti edendada kahepoolset kaitsekoostööd. Nad olid ühel meelel eriti selles, et Eesti saab Ukrainat pikemaajaliselt hõlpsasti toetada kogemuste ja parima praktika jagamise, väljaõppe pakkumise ning mittesurmava iseloomuga sõjavarustuse tarnimisega. Mõlemad pooled koos sedastasid kahe riigi kaitsetööstuse erinevused: näiteks on Ukrainas kõik kaitsetööstuse ettevõtted riigi omandis, Eestis on aga kõik erafirmad, kusjuures valdav osa on väikesed.
Ukraina esindusse kuulusid Olena Sotnõk (Samopomitš, üleriigilises nimekirjas), Viktor Romanjuk (Rahvarinne, Kiievi oblast), Oleksandr Kodola (Rahvarinne, Tšernigivi oblast), Oleg Barna (Petro Porošenko Blokk, Ternipili oblast) ja Viktor Vovk (Radikaalne Partei, üleriigilises nimekirjas), Eesti esindusse aga Riigikogu liige Kalev Kallemets (Reformierakond, Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa), endised parlamendiliikmed Mart Nutt (Isamaa ja Res Publica Liit) ja Silver Meikar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ning Kuldar Väärsi ja Sten Reimann Eesti kaitsetööstuse klastrist.
