Riigikaitse neljast väljakutsest

Soome Riigikaitse Kõrgkool (SRK) on igati soliidne ja tõsiseltvõetav õppe- ning teadusasutus, ning sestap jääb üle ainult tervitada asjaolu, et SRK egiidi all ilmus noil päevil Vene relvajõude puudutav raport.

Soome Riigikaitse Kõrgkool (SRK) on igati soliidne ja tõsiseltvõetav õppe- ning teadusasutus, ning sestap jääb üle ainult tervitada asjaolu, et SRK egiidi all ilmus noil päevil Vene relvajõude puudutav raport.

2. Struktuurselt on täna kaitse-eelarve tasakaalust kergelt väljas. Ideaalses kaitse-eelarves moodustavad personalikulud, majandamiskulud ja suurvarustuse hanked (inglise keeles major equipment) kolm võrdset osa. Sel juhul on võimalik maksta personalile palka, asendada vananenud varustus uue tehnikaga, õpetada välja üksused ning osaleda operatsioonides. Osades Euroopa riikides, kus kaitse-eelarvet on märkimisväärselt kärbitud ilma, et oleks tehtud karme otsuseid, moodustavad suurema osa eelarvest palgad ja pensionid, kuid pole raha et soetada kaasaegset varustust, korraldada väljaõpet ega tasuda elektriarveid. Eesti kulutab majandussurutise tõttu oluliselt vähem raha varustushangetele (2011 ca 10%). Varem on see olnud jätkusuutlik tänu soodsatele tehingutele, millega on hangitud kasutatud tehnikat. Kuid kasutatud varustus vajab käesoleval kümnendil uuendamist või asendamist. Kehtiv sõjalise kaitse arengukava näeb ette ka suurtes kogustes moodsa varustuse soetamist, mida tänane eelarve kuidagi ei võimalda.

3. Kaitsevägi seisuga 2011 ei ole valmis. Tegemist pole hästi varustatud ja väljaõpetatud väega, mida on aastate jooksul vaja üksnes uuendada sarnaselt meie arenenumate naaberriikidega. Tegemist on arenemisjärgus, suhteliselt tagasihoidlikult varustatud väega, mille ridades on veel hulga vakantse. Vakantside täitmiseks on teatavasti vaja inimesi, kellele on vaja maksta palka rahaga, mida alates 2012. aastast tuleb leida kaitse-eelarve siseselt, süsteemisisese efektiivsuse suurendamise tulemusena.

4. Kaitseväe väheste väeüksuste kohal hõljub täna hõredalt mehitatud juhtimisstruktuur, mis on disainitud juhtima veel paberil olevat väge, mis ei teki ka 2018. aastaks, vaid heal juhul ajavahemikus 2025-2030. Teisisõnu on staape täna ja ka käesoleva kümnendi lõpuni selgelt liiga palju. Mõistlik oleks tekitada jõustruktuuridele ühtne ja paindlik juhtimine, samuti viia lendav ja ujuvkoosseis ühtse mütsi alla selliselt, et riik vajadusel saaks tegutseda ühtse jõuna nagu nt Taanis, kus riigi jõustruktuurid toimivad üksteist täiendades, mitte dubleerides.

5. Samuti on igati loogiline, et kaitseministeeriumi väikeses valitsemisalas koondatakse identsed või sarnased funktsioonid ühtse juhtimise alla. Kui viia kokku hangetega, kinnisvara ja infotehnoloogiaga tegelevad spetsialistid ühte struktuuri, siis peaks koheselt vähenema aeg, mis täna kuulub erinevate ametkondade formaalsele ja sageli tarbetule kirjavahetusele.

Majanduskriisi ajal toimusid riigis väga kiired ja otsustavad eelarvekärped, kuid vähemalt kaitseministeeriumi valitsemisalas ei olnud siis aega, et oma põhitegevust põhjalikult ümber korraldada. Ka reformidega kaasneb rahaline ja ajaline kulu. Nüüd, kui majanduse taastumisel on võimalik mõnevõrra vabamalt hingata tuleb valmistuda edasiseks ning hoolega läbi mõelda kuidas tagada pidev areng ka pikemas perspektiivis. Selles valguses tulebki näha kaitseministri kavatsust.