Eesti on siiani Euroopa Liidu Nõukogu kuuekuulist eesistumisperioodi hästi ära kasutanud, edendades oma juhtprojekte, näiteks digitaalset turgu ja küberkaitset.
Siiski – kui soovime, et projektidel ka tulevikus ELi tasandil hästi läheks, peab vundament tugev olema. Kuna liit on viimaste aastate jooksul mitu kriisi üle elanud, vajab see uuenduskuuri.
Veel kuus kuud tagasi tundus ELi järkjärguline lagunemine palju tõenäolisem kui mis tahes muul ajal alates Rooma lepingute allkirjastamisest 1957. aastal. Lagunemine poleks toimunud ettekavatsetult ja Euroopa kodanike enamuse soovil, vaid rohkem kaoseteooria rakendumise tõttu rea õnnetute juhuste toimel, millel olid ettenägematud tagajärjed.
Tänaseks on meeleolud märkimisväärselt positiivsemad. Kaks hiljutist tähtsat Euroopa-teemalist kõnet, mille pidasid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron, on andnud Euroopa tuleviku üle peetavatele aruteludele uue raamistiku. Lõputute kriiside ja üha tugevnevate ELi vastaste meeleolude aastal on hakatud tegema värskeid pingutusi, et liitu paremini tööle panna, seejuures väärtustades lõimumisest saadavat kasu.
Kõik, kes ELi tuleviku teemalistes aruteludes osalevad, on nõus, et mõningal määral on muudatused vajalikud. Vaieldakse aga nende täpse vormi ja suunitluse üle. Pangandus- ja kaitseliitude propageerimise ja planeerimise kõrval on uuesti esile kerkinud tõhusama rändepoliitika ning tugevama sotsiaalse mõõte küsimus – peamine vasturääkivus kahe EL i tulevikunägemuse – kas liitriigi või riikide liidu – vahel. Seega tekitab pingeid ka soov säilitada ühelt pool ELi ühtsust ning teiselt poolt suundumus mitmekiiruselise Euroopa poole, et arvestada liikmesriikide erinevate vaadetega.
Nagu Brexit tõestas, on riigijuhtidel väga raske kokku sobitada rahvusriigi ja tugevalt integreeritud liikmesriigi tüürimist. Kuigi tuuled on praegu Junckeri sõnul ELile soodsad, on muresid endiselt piisavalt, alates demokraatia ja õigusriigi elujõulisuse vägagi põhimõttelisest probleemist.
Suuri küsimusi Euroopa tuleviku kohta arutatakse Tallinnas 9.–10. oktoobril konverentsil, kuhu kogunevad juhtivad akadeemikud ja eksperdid EList ja mujalt. Nende hulgas on Giuliano Amato, endine Itaalia peaminister ja üks praeguse Euroopa Liidu lepingu autoreid ning Brigid Laffan, juhtiv Euroopa integratsiooni uurija, kes tutvustavad oma vaateid selle kohta, kuidas ELi tuleviku probleemidele vastu astumiseks paremasse töökorda seada. Luuk van Middelaar ja Chris Bickerton on hiljuti avaldatud ELi teemaliste raamatute auhinnatud autorid, kes arutlevad võimude tasakaalu üle ELi otsustusprotsessis. Cas Mudde on rahvusvaheliselt tunnustatud populismi uurija, kes vaatleb, kas EL suudab üle elada paljudes Euroopa osades populaarseks muutunud populistlikud poliitilised liikumised. Ana Palacio, endine Hispaania välisminister ning kaalukas Euroopa ja rahvusvaheliste arutelude osaline, mõtiskleb Euroopa rolli üle maailmas, kus liberaalne ühiskonnakorraldus on üha enam surve all.
Marju Lauristin, Euroopa parlamendi liige ja üks konverentsi kõnelejaist, on kirjeldanud, et tunneb end Brüsseli võimukoridorides nagu „kass kosmoses“. EL võib tunduda ka kogenud poliitikutele kauge ning liigselt keerukana. Ometi on see osa meie elust mitmel moel, millest me isegi ei mõtle.
Tehke hariv ringkäik ELi kosmoses, jälgides konverentsi veebis aadressil https://www.eu2017.ee/political-meetings/academic-conference.
