märts 29, 2011

Reformierakonna ja IRL-i valitsusliidu programm ja riigikaitse

Reformierakonna ja IRL-i valitsusliidu programm peaks üldiselt rahuldama neid, kelle jaoks Eesti riigi julgeolek on südamelähedane.

Olulisemad tegevused eeloleval valitsemisperioodil saavad olema:

Reformierakonna ja IRL-i valitsusliidu programm peaks üldiselt rahuldama neid, kelle jaoks Eesti riigi julgeolek on südamelähedane.

Olulisemad tegevused eeloleval valitsemisperioodil saavad olema:

Riigikaitselise juhtimissüsteemi korrastamine, mis toimub läbi põhiseaduse muudatuse ning rahuaja ja sõjaaja riigikaitse seaduste kaasajastamise. Olemasoleva riigikaitselise lipp lipi peal õigusruumi arengut on aastaid takistanud põhiseaduses esinevad ennesõjaaegsed põhimõtted, mille kohaselt president juhib riigikaitset omamata reaalset võimalust anda korraldusi riigiasutuste juhtidele. Kaitseväe ülemjuhataja allub sõjaajal küll presidendile, kuid ülejäänud riigiasutused alluvad valitsusele. Seega on põhiseaduse praegune sõnastus ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist, et võimaldada selge ja ühese juhtimissüsteemi loomist, mille toimimisel Vabariigi Valitsusel tekib võimalus korraldada riigikaitset mitte ainult rahuajal, vaid ka sõjaajal. Eriti oluline on see riigikaitse laia käsitluse puhul.
Riigikaitse laia käsitluse juurutamine. Riigi kaitsmine ei ole pelgalt kaitseministeeriumi tegevusvaldkond. Kõik riigiasutused peavad teadma, mida neilt sõjaajal oodatakse. 01.01.2011 jõustunud riigikaitse strateegias on see suhteliselt selgelt määratletud. Viimase 20 aasta jooksul on olulisemate valdkondade, sh meditsiinisüsteemi, päästeteenistuse ja kriitilise infrastruktuuri arendamine toimunud lähtudes ainult rahuaja vajadustest. Riigikaitse laia käsitluse juurutamine ei eelda niivõrd rahamahukaid investeeringuid, kuivõrd mõttetööd ja planeerimist, et oleks teada millised teenused peavad olema kättesaadavad ka sõjaajal ja millised võib mõneks ajaks ootele panna.
Kaitse-eelarve tõstmine tasemele 2% SKP-st nagu lubati juba 1999, kuid mida pole siiani kordagi saavutatud. Riigikaitse rahastamine vastavalt ammu võetud kohustusele peaks toimuma alates 2012. aastast. Sellega ei lahene paraku kõik Kaitseministeeriumi valitsemisala rahamured. Uute, juba otsustatud sõjaliste võimete arendamine lükkub majandussurutise tõttu paratamatult edasi, kuna kaitsevaldkonna rahastamist kärbiti 2009-2010 sama palju kui SKP vähenes. Samas on kaitsevõimet kahtlemata võimalik tugevdada ka läbi olemas¬olevate inimeste ja rahade senisest efektiivsema rakendamise. See eeldab mõistagi poliitilist tahet korraldada tööd senisest teistel alustel.

Kui vaadelda programmi laiemalt võib leida palju eesmärke, mis otseselt ei näi olevat seotud julgeolekuga, kuid millel on sellega kaudne seos. Valitsussektori eelarve ülejäägi tekitamine, reservide kasvatamine, töötajate ümber- ja täiendõpe, Eesti ülikiire internetiühendusega katmine on vaid mõned näited meetmetest, mis kõik aitavad suurendada majanduskeskkonna stabiilsust, et Eesti rahvas jääks püsima ja et tema elukvaliteet suureneks.

Vaadeldes riigi julgeolekut otsesemalt puudutavaid teemasid leiame sealt energiajulgeoleku suurendamise läbi Eesti elektrivõrkude liitmise Kesk-Euroopa sünkroonalaga, Estlink 2 valmimise, gaasivõrgu omandilise lahutamise ning Tallinn-Varssavi raudteeühenduse. Loetelu olulistest, riigi julgeolekut suurendavatest meetmetest on tegelikult veelgi pikem.

Samas hakkavad programmis silma üks tähelepanuväärne eesmärk. Energiapoliitika eesmärk olevat Eesti energiajulgeoleku kindlustamine odavaima võimaliku hinnaga Eesti tarbijatele ja keskkonnale (sic). Selles lauses sisaldub vastuolu. Loomulikult on nii, et arendades riigikaitset, tehakse ka riigihankeid – soetatakse relvastust ja ehitatakse kasarmuid. Enamasti valitakse odavaim pakkuja lähtudes eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidest. Kuid siin on oluline märkida ära üks erinevus. Kui Kaitseministeeriumi põhiülesandeks on riigikaitse arendamine, siis enamik teisi ministeeriume ei ole veel endale teadvustanud oma rolli julgeoleku suurendamisel. Soodne ettevõtluskeskkond, mis riigi jõukuse seisukohalt on ülioluline, võib üksikjuhtudel viia riigiametnikud ja investorid vastuollu riigi julgeoleku¬huvidega – tasub vaid mainida rajatavaid tuuleparke, mis ühest küljest toovad Eestisse investeeringuid ja mõnevõrra suurendavad ka energiajulgeolekut, teisest küljest võivad ohustada sõjalist julgeolekut, kuna tuulikud häirivad kaitseväe ja piirivalve seiresüsteeme.

Kui täna küsida riigikaitsega mitte varem tegelenud riigiametnikelt mis nende valdkonnas võimaliku sõja korral toimuks, siis jääb vastus sageli õhku rippuma. Polevat ei raha ega sellist ülesannetki. Ometi ei erista Vabariigi Valitsuse seadus, mis on põhiline ministeeriumide tööd reguleeriv seadus, rahuaega sõjaajast. Seadus kirjeldab ülesandeid, mida ministeeriumid peavad täitma sõltumata sellest, kas on rahu või sõda. Eesti ministeeriumidel tasub hakata mõtlema tõsiasjale, et nende põhiülesannete täitmise eest kriisi- ja sõjaajal ei vastuta mitte keegi teine peale nende endi. Olgu siis tegemist energeetika, tervishoiu või sideteenuste tagamisega.

Kokkuvõttes loob ikkagi valitsusliidu programm head eeldused riigikaitse jätkuvaks arendamiseks, nihutades fookuse sõjalisest kaitsest mõistele riigikaitse, mis sisaldab endas nii sõjalist kui ka tsiviilpoolt.

Kategooriates: BlogiSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar