Reaapoliitika trumpab üle usuideoloogia

Poola vastse presidendi Andrzej Duda esimene visiit just Eestisse ja veel Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval näitab Poola suuremat panustamist siinsesse piirkonda muutunud julgeolekuolukorras. Eestile on kahtlemata kasulik, et piirkonna suurjõud Poola Tallinnale nii palju tähelepanu pöörab.

Poola vastse presidendi Andrzej Duda esimene visiit just Eestisse ja veel Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeval näitab Poola suuremat panustamist siinsesse piirkonda muutunud julgeolekuolukorras. Eestile on kahtlemata kasulik, et piirkonna suurjõud Poola Tallinnale nii palju tähelepanu pöörab.

Juba enne Duda ametisse astumist ennustasid leedu analüütikud ajalehes The Baltic Times, et uus president panustab koostööle Baltimaadega senisest rohkem. Tundub, et neil oli õigus. Diplomaatiline allikas on öelnud uudisteagentuurile Reuters, et Duda tuleb Eestisse alustamaks kampaaniat paigutada piirkonda püsivalt NATO vägesid. Alliansi paljud liikmed, kaasa arvatud Poola naaber Saksamaa, on seni pooldanud NATO vägede roteerumist, mitte püsivat kohalolekut.
Loomulikult pole üleskutsed NATO püsivatele vägedele tekkinud tühja koha pealt, vaid nende põhjuseks on Venemaa käitumine. Ja riikide suhtumine Venemaasse aitab selgitada Duda tulekut Eestisse. Väga tihti teeb president või peaminister esimese välisvisiidi naaberriiki. Poola puhul oleksid need Kaliningradi oblasti tõttu Venemaa, siis Valgevene, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Saksamaa ja Ukraina. Venemaa langeb ära iseenesest Ukraina kriisi tõttu. Oleks enam kui imelik, kui Poola uus president külastaks oma Valgevene kolleegi Aleksandr Lukašenkat. Leeduga on Poolal ülal väike nagelemine poola nimede kirjutamise pärast. Slovakkia ja eriti Tšehhi president Milos Zeman on olnud suhteliselt Vene sõbralikud. Saksamaa aga ei sobi ilmselt ajaloolistel põhjustel esmaseks visiidiks, pealegi on Dudat toetanud Seaduse ja Õigluse Partei, mis Saksamaad just ülemäära ei armasta. Küllalt loomulik valik tunduks Ukraina, aga võibolla soovib Duda ikkagi pöörata esmalt näo lääneliitlaste poole. Ehk siis Eestisse. Kõnekas on ka fakt, et Duda esmaste visiitide nimekirjast puudub Vatikan. Ehk siis summeerides: Euroopa ühe usklikema ja katoliikliku riigi pea esimene välisvisiit on Euroopa ühte kõige vähem usklikemasse riiki. Reaalpoliitika trumpab üle usuideoloogia.
Duda esimeste visiitide kohaks on küll Berliin, kuid mitte Pariis ja Brüssel. Oli ju Poola rääkinud juba enne Krimmi sündmusi vajadusest tugevdada Euroopa Liidu ühtsust. Poola varasem välisminister Radek Sikorski on kõnelenud nii Saksamaal kui ka Ühendkuningriigis vajadusest tugevama Euroopa Liidu välispoliitika järele. Sel nädalal ilmus Sikorskilt artikkel ajalehes The Financial Times, kus nüüdne Poola Seimi esimees nendib kurvastusega, et Euroopa Liidul pole ikka ühist välispoliitikat. Nii näiteks olid Minski vaherahuleppe taga Prantsusmaa ja Saksamaa, kel Sikorski meenutusel pole isegi ühist piiri Ukrainaga. Niisiis pole imestada, et Poola soovib seda olukorda muuta ja Duda visiit Eestisse, Saksamaale, Ühendkuningriiki ja USAsse on selge signaal, et Poola pole rahul valitseva olukorraga Euroopa Liidus. Pealegi pole Minski vaherahu korralikult toiminud, sest just viimastel päevadel on rünnakud Ida-Ukrainas ägenenud. Eesti peaks kindlasti Poola algatusega kaasa minema, sest see tugevdab meie julgeolekut. Aga kahtlemata ka Euroopa Liidu kui terviku julgeolekut.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 21.08.2015.