Täna korraldab Eesti kaitsevägi kaitseotstarbelise varustuse hooldust ja remonti valdavalt oma jõududega. Olemasolev infrastruktuur ja seadmed ei taga paraku kaitseväe pikaajalisi vajadusi ja ka kvalifitseeritud personali piisaval hulgal värbamine ja teenistuses hoidmine on perspektiivis raske.
18.04.2011, Martin Hurt
Täna korraldab Eesti kaitsevägi kaitseotstarbelise varustuse hooldust ja remonti valdavalt oma jõududega. Olemasolev infrastruktuur ja seadmed ei taga paraku kaitseväe pikaajalisi vajadusi ja ka kvalifitseeritud personali piisaval hulgal värbamine ja teenistuses hoidmine on perspektiivis raske.
Kirjeldatud probleemid ei ole Eestile unikaalsed. Teised riigid on olnud silmitsi sarnaste probleemidega. Mitmed Euroopa riigid on otsustanud lahendada nimetatud probleeme enisest tihedamas koostöös erasektoriga, kes on harjunud igapäevaselt võitlema ellujäämise nimel läbi efektiivsuse suurendamise.
Käesoleva raporti koostamisel vaadeldi mõnede Euroopa riikide maavägede varustuse hoolduse ja remondi üldist korraldust, nende vastavaid kogemusi ning sellega seonduvalt positiivseid ja negatiivseid aspekte avaliku ja erasektori koostööst. Sisuliselt keskendus analüüs eelkõige liikuvtehnika, s.h. soomustehnika hooldusele ja remondile.
Lae alla: Kaitseotstarbelise varustuse remondi ja hoolduse korraldamine erasektori toel (PDF)
