Saudi Araabia ajakirjanik Jamal Khashoggi on peaaegu kaks nädalat jäljetult kadunud.
Teda nähti sisenemas oma riigi konsulaati Istanbulis, mida kinnitasid ka Türgi politsei valvekaamera materjalid. Ajakirjanikul oli vaja konsulaadist saada mõned dokumendid ja Khashoggi kihlatu Hatice Cengiz jäi ootama konsulaadi ette, hoides mehe mobiiltelefoni. Riigikriitikust Khashoggi kartis oma turvalisuse pärast ja andis Haticele juhtnöörid helistada Türgi presidendi abile, kui miski imelik tundub. Naine ootas esinduse sulgemiseni tunde, kuni sõpradele ja võimudele helistama hakkas. Nüüdseks ringleb ohtralt spekulatsioone ja anonüümseid kinnitusi konsulaadis potentsiaalselt toimunu kohta- peamiselt sellest, et ajakirjanik Saudi režiimi tellimusel sealsamas mõrvati ja ta keha konsulaadist tükikaupa välja toimetati. Optimistlikumad aga loodavad senini irooniaga pooleks, et Khashoggi rööviti, sest see on Saudi kuningliku perekonna viimaste aastate tavapärane praktika.
Läinud nädalal avaldas Türgi valitsusmeelne ajaleht Sabah info ja pildid peamistest kahtlusalustest- 15 Saudi Araabia kodanikust, kes saabusid Istanbuli eralennukitel kahestes tiimides ja lahkusid samal päeval, kui läks kaduma Khashoggi. Väidetavalt võtsid nad kaasa valvekaamerate materjali saatkonnast, kust varem väideti, et kaamerad olid toimunu ajal välja lülitatud. Üks salapärase tiimi liikmetest näiteks on identifitseeritud kui üht Saudi Araabia olulisimaid kohtuekspertiisi eksperte.
Mõjuka ajakirjaniku ja endise Saudi perekonna lojalisti müsteerium tekitab võimalusi arenguteks, mida (seni ametlikult kinnitamata) võimalik räige kuritegu rahvusvahelistes suhetes esile kutsuda võib. Samuti tekib tõsiseid küsimusi rahvusvahelisest õiguse, moraali ning eliitide huvide põrkumisest, milles tunduvad esimesed kaks viimastel aastatel pidevalt kannatama.
Et tegu on diplomaatiliselt äärmiselt tundiku teemaga, siis kui kaua hoiavad Türgi võimud ametlikku infot (rahvusvahelise) avalikkuse eest? Kas Saudi Araabia võimutuumik eeotsas kroonprints Muhammed Bin Salmaniga ei muretse riigi rahvusvahelise maine üle, et kergekäeliselt nn taganenud lojalisti teise riigi territooriumil kõrvaldab? Mis seisukoha võtab USA, kel on niigi harva olnud etteheiteid oma absoluutsest monarhiast Lähis-Ida olulisimale liitlasele ja relvamüügiturule, kust viimase paari aasta jooksul reformide kattevarjus aina vastuolulisemaid uudiseid tuleb? Mis olukorras on Saudi Araabia välispoliitika laiemalt, sest viimasel ajal on riik rahvusvahelist kriitikat trotsides osapooleks mitmetes suuremates konfliktides? Kas kuningriik, mis majandusreformide eesmärgil investeeringuid vajab, neid ka kõige valguses meelitada suudab?
Kes on Jamal Khashoggi?
Mõjukast 59-aastasest ajakirjanikust ja heade sidemetega ülirikka Saudi pere „ära hüpanud“ liikmest on saanud paljude arvates sõnumiks endistele Saudi lojalistidele, kes režiimi tuumiku vastu pööravad. Seda vaatamata sellele, et Khashoggi üleskutsed muutusteks Saudi kuningriigis polnud üleskutsed revolutsioonile, vaid reformidele, rõhutades näiteks, et riigi megaprojektidele tehtud kulutused oleksid ühiskonnas laiemalt arutatud enne otsuste vastuvõtmist. Peatumata pikalt tema eraelul, tasub ta karjäärist märkida lugusid1990. aastail Afganistani ja Kuveidi teemadel ning näiteks intervjuusid Osama bin Ladeniga enne tolle al-Qaeda perioodi, kui Khashoggi muuhulgas kutsus üles relvastatud võitlusest loobuma. Ta on pidanud väidetavalt poliitilisel surve tõttu tagasi astuma ajalehe Al-Watan peatoimetaja kohalt, kuna kolmunis ilmus kriitika Saudi salafistide suunal ning ohtralt kriitikat naiste õiguste kohta Saudi Araabias.
Ta oli mõjukast perest pärit mees, kes töötas kümnendeid Saudi kuningliku eliidi lähedal ja oli nõunikuks endine Saudi Araabia saadikule USAs, omades nii sidemed ka Valge Maja võimukoridorides. Näiteks oli Dodi al Fayed tema onupoeg ja Adnan Khashoggi, miljardärist Saudi relvadiiler, kes 1980. aastail lühiajaliselt maailma rikkaim inimene, tema onu.
Khashoggit jälgis Twitteris, kus nüüd tema taustapildiks küünal mustal taustal, üle 1,7 miljoni jälgija. Viimasel ajal tegi ta kaastöid eelkõige Washington Postile, kuid osales üle maailma eksperdina ka konverentsidel ja mõttekodades. Ta elas viimasel ajal USAs, kuid plaanis ta oma türklannast kihlatu Hatice Cengiziga abielludes enam aega Istanbulis veetma hakata, sest linn on varjupaigaks ja poliitiliseks peakorteriks paljudele Lähis-Ida riikide opositsioonidele – näiteks Moslemi Vennaskonnale, mille klassifitseerimist terroriorganisatsiooniks Saudi Araabia poolt Khashoggi kritiseeris. Khashoggi pidas Türgit Saudi teisitimõtlejatele turvaliseks kohaks ja selgitas BBC hiljutises raadiointervjuus, et nõuab võimalust avaldada oma arvamust ja “Vabadust kirjutada seda, mis on mul mõtteis.”
Et saada tõendit vallalise staatuse kohta, mida Türgi võimud nõuavad Türgis abiellumisel, sisenes ta Saudi Araabia konsulaati Istanbuli ärirajoonis Leventis 2. oktoobril. Välja aga enam ei tulnudki.
Kas ja kes võtab vastutuse?
Alates ajakirjaniku kadumisest on kadumist saatnud ülemaailmne meediatähelepanu ja pea igapäevaselt on Saudi Araabia konsulaadi eest Leventi linnaosas demonstratsioonid. Türgi ja Lähis-Ida meedikanalites on kodused probleemid tagaplaanil: Khashoggi müsteerium aga üle nädala esiuudiseks. Arvamused jagunevad seinast seina: Saudi Araabia pooldajad leiavad, et tegu on Katari levitatava laimukampaaniaga, mida toetab Türgi kui Katari liitlane, teised ütlevad, et tegu on Mossadi korraldatud kampaaniaga, et „islamimaailma lõhestada.“ Saudi Araabia võimud eitavad kõiki süüdistusi, lükates Türgi meedias avaldatu ümber- öeldes näiteks, et 15 Istanbuli saabunud salapärast meest olid lihtsalt turistid, kellest osa selgelt peredega saabusid. Samas pole saudid suutnud tuua ainustki tõendit selle kohta, et Khashoggi esindusest eluga väljus.
Keerulises olukorras on Türgi, kust tuleb pidevalt anonüümseid teateid ametnikelt selle kohta, et tapmisest on olemas salvestus. Ometi seda avaldatud pole, kuna see tähendaks, et Türgi on luuranud teise riigi territooriumil ja Saudi konsulaaati pealtkuulamisseadmed paigaldanud. Nii viidatakse (tehnoloogiaspetsialistide poolt väga ebatõenäoliseks hinnatud) variandile, et Khashoggi nutikell väljasolevale telefonile tapmisest salvestuse saatis.
Karistamatu Saudi Araabia?
Türgi- Saudi Araabia suhted on olnud pingelised alates 2017. aastast, mil Saudi algatatud Katari blokaadis ja diplomaatilises konfliktis valis Türgi Katari poole. Skandaal kasvaks, kui selguks, et nüüd on Türgi lisaks eelnevale Saudi esingust jälgimas. Saudi Araabia püha maa ja palverännakute sihtkohana Türgile oluline- suhete teravnemisel võib türklaste ligipääs Mekale ja Mediinale potentsiaalselt väheneda.
Nii nõuab Türgi diplomaatiliselt, et Saudi tapmissüüdistused ise ümber lükkaks ja tõendaks, et ajakirjanik saatkonnast eluga väljus. Seni on Türgi välisminister Çavuşoğlu öelnud, et Istanbuli saabunud Saudi komisjonist pole uurimisel palju abi olnud. Nii on võimalike tõendite avaldamine pärsitud, isegi, kui need olemas on.
Enne kui müsteerium lahenduse leiab (või ei leia), on aga samuti tõstatunud teemaks Saudi Araabia sise- ja välispoliitika kroonprints Muhammed Bin Salmani (MbS) ajal, mida kodumaal saadavad reformide varjus rünnakud vaba kõne, akadeemikute ja teisitimõtlejate vastu, välispoliitikas aga kriis Iraaniga ja Katariga, hiljuti ka tülid Kanada ja Türgiga – rääkimata jõhkrast Jeemeni sõjast. Maailmale presenteeritud naistele autojuhtimiseõiguse andmise üle võib ju rõõmustada, kuid sedagi saadab aktivistide vahistamine. Paljudele on muutunud üpris arusaamatuks, kelle huve teenib SA välispoliitika, kuna nii palju halbu suhteid pole riigile kasulik. „Iraan naerab Saudi Araabia üle,“ võttis kokku dr. Marwan Kabalan Araabia Uuringute Keskusest.
On ilmne, et Saudi kuningliku perekonna võim on sõltuvuses USA toetusest, kuid kas kohapal seda ka mõistetakse? Ali al Ahmed, Saudi asjatundja ja julgeolekuekspert aga ütles intervjuus TRTs, et USA annab saudidele liitlasena liialt usalduskrediiti, ilma teravaid ja olulisi teemasid, näiteks inimõiguste edendamine, tõstatamata. Tema hinnagul on USA-l Saudi Araabiaga suhetes topeltstandardid näiteks naiste ja kodanikuõiguste osas, mille tulemuseks on teatud jultumus: „Uus võimutuumik Saudi Araabias väljendab sõltumatut välispoliitikat ja MBS ei hooli pikemaajalistest võimalikest tagajärgedest.”
Samuti on tegu räige rünnakuga vaba ajakirjanduse vastu. Fatih Öke, Türgi-Araabia Meedia Liidu direktor, kutsus USA-d üles Saudi Araabiat mitte toetama. „Saudi Araabia peaks olema rahvusvahelisel areenil üks teiste hulgas, mitte toetuma võimsatele liitlassuhetele.“
Ometi väljendas USA president Trump taas „pragmaatilist“ seisukohta, et USA ei tohiks loobuda relvamüügtehingust saudidele suurusega 110 miljardit USD, mis sai kokku lepitud Trumpi kõige esimesel välisviidil Saudi Araabiasse. Mida tähendab aga „karm“ karistus, mida ta lubas, kui peaks selguma, et tapmine konsulaadis aset leidis, ootavad paljud huviga, lootes, et USA toetus ei osutuks tingimusteta toetuseks. Eriti tahab Türgi, et vastutus järgneval oleks USA, mitte Türgi enda õlgadel.
Aeg näitab, milliseid tundeid tekitab Saudi Araabia investorites peale selliseid süüdistusi. Future Investment Initiative konverentsil osalemisest loobumisest on teatanud mitmed prominentsed ettevõtted ja meediaväljaanded, samuti on osa rahvusvahelisi ettevõtteid teatanud koostöö külmutamisest Saudi megalinna ehitamisel.
Kõige selle taustal ootab lahendamist üksikisiku kadumine. Ootav kihlatu Hatice Cengiz kutsub USAd jõuetult üles survestama kõik osapooli info avaldamiseks. „Ma ei suuda uskuda, et Jamal on tapetud,” ütleb ta. Kuid kas osapooled müsteeriumi lahendusest huvitatud on? Rahvusvahelise uurimiskomisjoni kokkupanemise aeg on aga möödas ja kelle tõenditele tugineda, muutub aina ähmasemaks- nendega on olnud aega poliitiliste eesmärkide tõttu manipuleerida.
