Punase joone tõmbamine

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Martin Hurt ütleb, et Leedu ja Läti oleksid pidanud viimasel kümnendil kulutama riigikaitsele rohkem raha. Eesti on üks neljast NATO liikmesriigist, kes kulutab riigikaitsele soovitavaks peetud kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millest suuremat osa on kasutatud NATO baaside tugevdamiseks Eesti pinnal.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Martin Hurt ütleb, et Leedu ja Läti oleksid pidanud viimasel kümnendil kulutama riigikaitsele rohkem raha. Eesti on üks neljast NATO liikmesriigist, kes kulutab riigikaitsele soovitavaks peetud kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, millest suuremat osa on kasutatud NATO baaside tugevdamiseks Eesti pinnal.

Hurt, kes on töötanud nii Eesti kaitseministeeriumis kui ka Eesti ja Rootsi relvajõududes, sõnab, et eestlasi ei üllatanud Venemaa agressioon ning nad ei eeldanudki, et Venemaa on viimasel 10-15 aastal tunduvalt demokraatlikumaks muutunud. “See, mida me praegu näeme, ei ole teistsugune Venemaa. See on lihtsalt jõukam Venemaa, kellel on rohkem ressursse kui 10-15 aasta eest. Ja kuna ta on rikkam, on ta ka agressiivsem,” ütleb Hurt.
Venemaa on alates 2010. aastast suurendanud kaitsekulutusi 80 protsenti, samal ajal kui NATO on keskmiselt vähendanud kaitsekulutusi 20-40 protsenti. 1994. aastal lahkusid Venemaa relvajõud Eestist, lisab Hurt, kuid julgeolekuteenistused tegutsesid edasi. Vene FSB (KGB järeltulija) on aktiivselt üritanud värvata poliitikuid ja riigikaitsega seotud isikuid ning muutunud “üha aktiivsemaks oma agressiivsema käitumise” ja suurenenud ressursside tõttu, sõnab ta.
Loe edasi: World