2016. aastal toimunud NATO tippkohtumisel Varssavis vastu võetud otsust suurendada Balti riikides ja Poolas liitlaste kohalolekut peeti Poolas ülimalt oluliseks. Kaitseminister Antoni Macierewicz rõhutas, et see otsus on ajaloolise tähtsusega ning jääb alla üksnes otsusele Poola NATO liikmeks võtta. 2017. aasta jaanuaris hakkasid NATO idatiiva tugevdamise kava täitmise raames Lääne-Poolas asuvasse Zagani sõjaväebaasi saabuma USA tankid ja üksused.
Poola on 2008. aastal puhkenud Vene-Gruusia sõjast alates hoiatanud Venemaa ohu eest, mis varjutab Varssavi silmis kõik muud julgeolekuprobleemid. Eesliini ja ohtudele avatud geopoliitilise asukohaga riigina piirneb Poola põhja poolt Vene eksklaavi Kaliningradiga. See on piirkond, kus on sõjalist jõudu märkimisväärselt suurendatud. Ehkki ulatuslikku sõjalist rünnakut Poola vastu peetakse ebatõenäoliseks, väidetakse, et Poola võidakse tõmmata oma naabruskonna kohalikesse ja piirkondlikesse konfliktidesse. Samuti peab Poola suutma vastu seista igasugustele, nii konventsionaalsetele kui ka hübriidsetele ohtudele.
Juba enne Venemaa agressiooni Ukraina vastu oli Poola oma kaitsemeetmete poolest rahvusvaheliste operatsioonide asemel keskendunud oma riigi territooriumi kaitsele. 2013. aastal hakkas tollane president ja endine kaitseminister Bronisław Komorowski ellu viima niinimetatud Komorowski doktriini, mis on seotud kaitsemeetmete taasriigistamisega. Poola praegune valitsus rahvuskonservatiivse Õiguse ja Õigluse partei (Prawo i Sprawiedliwość, PiS) juhtimisel rõhutab jätkuvalt nii riikliku kaitsevõime tähtsust kui ka põhimõtet, et NATO täiendab riiklikku kaitsevõimet, mitte ei asenda seda. Poola seim (parlament) on otsustanud suurendada kaitse-eelarvet pärast 2016. aastat. See tähendab, et Poola on tulevikus üks vähestest riikidest, mis täidab NATO eesmärki kulutada kaitsele vähemalt kaks protsenti SKTst. Õiguse ja Õigluse valitsus on ühtlasi otsustanud luua viienda relvajõudude haru ehk territoriaalkaitseväe (maaväe, õhuväe, mereväe ja eriväe kõrvale). See kasvatab märkimisväärselt armee üldist isikkoosseisu. Lisaks sellele on Poola alustanud strateegilise kaitse ülevaatust ning muutnud kuni 2022. aastani kestva relvajõudude tehnilise moderniseerimise kava.
Hoolimata neist investeeringutest on nii Poola ekspertidel kui ka rahvusvahelistel vaatlejatel Poola sõjalise suutlikkuse kohta lahknevad arvamused. Poolat kiidetakse sageli selle eest, et ta on üks väheseid riike, kes on täitnud NATO kaitsekulutuste eesmärgi, ning mõnikord seatakse teda kaitsemeetmete valdkonnas teistele eeskujuks. Praeguse valitsuse prioriteetidega seotud ebakindlus ning märkimisväärsed ja vastuolulised personali asendamised ja vallandamised on toonud kaasa ametnike puuduse. See on kahjustanud riigi võimet teha relvajõudude kaasajastamise otsuseid. Samuti võib varustuse hankimisel riigi enda kaitsetööstuse eelistamine takistada vahendite tõhusat kasutamist. Lisaks sellele võivad püüded värvata kiiresti teenistujaid uude territoriaalkaitseväkke ja see rutuga relvastada vähendada teiste armeeharude ressursse.Pealegi moodustab iganenud varustus, mis pärineb Varssavi pakti perioodist, endiselt kuni 70 protsenti koguvarustusest.
2016. aastal vaatas Õiguse ja Õigluse valitsus Komorowski doktriini teatud ulatuses üle ning teatas, et Poolast peaks saama julgeoleku tagaja nii NATO ida- kui ka lõunatiival. Idatiival on Poola alates 2014. aastast võtnud aktiivselt osa NATO valmisolekukava rakendamisest. Näiteks on Poola oma hävituslennukitega osalenud Balti riikide õhuruumi turbes, täiendanud NATO uue löögirühma (väga kõrge valmisolekuga kiirreageerimisjõud) isikkoosseisu ning võtnud osa mitmest õppusest.2016. aasta Varssavi tippkohtumisel võttis valitsus kohustuse osaleda NATO suurendatud kohaloleku missioonis. Selleks määrati Lätisse kompanii suurune üksus, mida juhib Kanada pataljon. Lisaks sellele on Poola pakkunud end NATO kiirreageerimisjõudude juhtivaks riigiks 2020. aastal. Mis puudutab NATO lõunatiiba, siis 2016. aastal otsustas Poola panustada NATO operatsioonidesse Egeuse merel ühe fregatiga ning anda Daeshi vastasele rahvusvahelisele koalitsioonile F-16 hävitajaid ja eriüksusi. Need uued kohustused seavad Poola relvajõud surve alla ja see võib ebasoodsalt mõjutada riigi kaitsevõimet.
Suurima panuse idatiiva kaitsele on siiski andnud NATO ja teised liitlased. Viimastel aastatel on NATO tugevdanud oma sõjalise juhtimise ülesehitust ja loonud idatiival uusi juhtimisüksusi (NATO vägede integratsiooniüksused). Liitlased on mitmel korral harjutanud ka üksuste kiiret viimist Poola mere, maa ja õhu kaudu. Poola relvajõud toetavad oma liitlaste meetmeid, pakkudes liitlasjõududele vastuvõtva riigi toetust ja täiendades riigis viibivate NATO juhtimisüksuste isikkoosseisu.
Samuti on Poola ja Ameerika Ühendriigid tihendanud kahepoolset sõjalist koostööd. USA on võtnud juhtrolli NATO pataljoni suuruse lahinguüksuse Poola sisseseadmisel alates aprillist 2017. Lisavahendeid annavad selleks ka Ühendkuningriik ja Rumeenia. USA soomusbrigaadi lahinguüksuse (mis peaks idatiiba tugevdama selle aasta algusest) peastaap koos mitme eelpaigutatud varustuse tarbeks mõeldud laoga luuakse samuti Poola. NATO raketikaitse osana on Põhja-Poolas alustatud Aegis Ashore raketibaasi ehitust. Hoolimata praegusest ebamäärasusest seoses Ameerika Ühendriikide edasise tegevusega Euroopas viivad USA relvajõud kavandatud kaitsemeetmete kindlustamise lõpule tõenäoliselt lähitulevikus. Tõik, et Poola on üks vähestest riikidest, kes täidab NATO kaitsekulutuste eesmärki, võib aidata tagada USA jätkuvat toetust ka pikemas perspektiivis.
Kokkuvõtteks – Poolast teevad NATO idatiiva kaitsel üha olulisema liitlase eelkõige tema geograafiline asukoht ja Poola suhtes liitlaste võetud tugevamad kaitsemeetmed. Riigi enda kaitsevõime on endiselt alles kujunemas ning valitsus peab ületama mitmesuguseid raskusi seoses kaitsereformi elluviimise ja relvajõudude kaasajastamisega. Valitsuse vahetus 2015. aastal on samuti tõstatanud küsimusi Poola poliitilise usaldusväärsuse kohta ja pannud teisi riike selle üle muret tundma. Õiguse ja Õigluse partei ametiaega on iseloomustanud riigisisene poliitiline polariseerumine ja pingelised rahvusvahelised suhted. Sellegipoolest on kaitsemeetmete tugevdamisele nii poliitikute kui ka üldsuse hulgas laialdane toetus. Kui toetus püsib ja kaitsemeetmete tugevdamist kooskõlastatakse tõhusalt liitlastega, jääb Poola ka tulevikus NATO idatiiva kaitsele oluliseks kaasaaitajaks.
Artikli aluseks on aruanne, mille autorid avaldasid möödunud aastal (rootsi keeles: Hagström Frisell, E. ja Sundberg, A., Polen – ennyckel i försvaretav NATO : söstraflank [Poola – NATO idatiiva kaitse lahendus], Rootsi kaitseuuringute amet, november 2016).
