Põhjamaade sõjaline algatus on suurel määral sümboolne

Tallinnas tegutseva Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Emmet Tuohy ütles ERR-i uudisteportaalile, et Põhjamaade kaitseministrite üleskutse tihedamaks kaitsekoostööks ja suuremaks solidaarsuseks Balti riikidega on “deklaratsioon”, mitte siduv kokkulepe.

Tallinnas tegutseva Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Emmet Tuohy ütles ERR-i uudisteportaalile, et Põhjamaade kaitseministrite üleskutse tihedamaks kaitsekoostööks ja suuremaks solidaarsuseks Balti riikidega on “deklaratsioon”, mitte siduv kokkulepe.

Tuohy sõnas, et Põhjamaade kaitseministrite algatus on suurel määral sümboolse tähendusega. “Kahtlemata ei tee see midagi paha, eriti Baltimaade vaatenurgast – ministrite avalik kriitika Venemaa agressiivsete sammude suhtes Balti riikide piiridel on väga teretulnud -, kuid see ei kajasta siiski vähegi põhimõttelisemat muutust.”
Tuohy märkis, et Põhjamaad on juba varem suurendanud oma kaitsevõimet koostöö kaudu, näiteks koordineeritud ühisõppuste ja ühise osalemisega rahvusvahelistes operatsioonides, samuti ühishangetega (valdkond, kus on edukas olnud ka Soome ja Eesti koostööl).
“Ometi jäävad iga Põhjamaa julgeolekukaalutlused endiselt üsna erinevaks. Hoolimata aegamisi kasvavast rahva toetusest NATO liikmesuse suhtes vaatavad traditsiooniliselt neutraalsed Soome ja Rootsi jätkuvalt eelkõige ELi suunas, Norra ja Taani aga rõhuvad julgeolekugarantii peale, mida pakub allianss. Isegi selles “neutraalses” grupis on Soomes kõigi poliitiliste jõudude seas laialdane toetus ajateenistusele ja ulatuslikele kaitseinvesteeringutele, samala ajal kui Rootsi kaitsevõime ikka veel kahaneb ning projektid sõltuvad märkimisväärselt poliitilistest oludest,” lisas Tuohy.
Eesti kaitseeksperdid ja poliitikud on ammu pooldanud tihedamat koostööd Põhjamaade ja Balti riikide vahel, kutsudes ühtlasi Rootsit ja Soomet liituma NATOga. RKK, Eesti juhtiv geopoliitiliste teemade mõttekoda, hoiatas hiljaaegu, et Balti riikide iseseisvus on otseselt seotud Rootsi kuulumisega NATO ridadesse või võimekusega ennast ise kaitsta, osutades ühtlasi sellele, et Rootsi on muutunud sõjaliselt nii nõrgaks, et ei suuda enam garanteerida iseendagi riiklikku suveräänsust, kõnelemata teiste riikide julgeolekust.
Loe edasi: ERR