oktoober 16, 2013

Palagan Nursipalu harjutusvälja ümber

Kolmapäeval, 10. oktoobril 2013 kajastati saates „Terevisioon“ valimisvõitlust Võrumaal. Ekslikult käsitleti „kaitseväe harjutusvälja laiendamist“ kui küsimust, mille puhul kohalikul omavalitsusel on võimalik harjutusvälja arendamist põhimõtteliselt lubada või keelata. Tegelikult ollakse täna olukorras, kus kõik põhimõttelised otsused on Eestis kehtivaid seadusi järgides Vabariigi Valitsuse poolt ammu tehtud ja alles on jäänud vaid valik lõputu õuduse ja kõiki osapooli rahuldava (mitte rõõmustava) kompromissi vahel.

Kolmapäeval, 10. oktoobril 2013 kajastati saates „Terevisioon“ valimisvõitlust Võrumaal. Ekslikult käsitleti „kaitseväe harjutusvälja laiendamist“ kui küsimust, mille puhul kohalikul omavalitsusel on võimalik harjutusvälja arendamist põhimõtteliselt lubada või keelata. Tegelikult ollakse täna olukorras, kus kõik põhimõttelised otsused on Eestis kehtivaid seadusi järgides Vabariigi Valitsuse poolt ammu tehtud ja alles on jäänud vaid valik lõputu õuduse ja kõiki osapooli rahuldava (mitte rõõmustava) kompromissi vahel.

Reportaaž näitas ilmekalt kui ebatäpseks praegune arutelu on kujunenud ja kui lihtsate vahenditega osad poliitilised jõud tõega manipuleerides püüavad vallarahva vähem informeeritud valijaid rakendada parteipoliitilise vankri ette. Selles pole 2013. aasta valimisvõitluses midagi uut. Märkimisväärne on pigem asjaolu, et Rõuges ei ole arutelu objektiks koerte jalutusväljak, autotunnel või sulgpallihall, vaid terve riigi julgeolek laiemas mõttes.
Nõuetele vastav Nursipalu harjutusväli on vajalik selleks, et tagada Võru garnisonis väljaõpetatavate väeosade võitlusvõime. 800 ajateenijaga Kuperjanovi jalaväepataljon on Eesti suurim jalaväeüksus. Kas tõesti peaks Võrus teenivate noorsõdurite väljaõpe piirduma kätekõverduste, rividrilli ja tiirulaskmistega samal ajal, kui mujal Eestis aega teenivatele noortele antakse päris lahingväljaõpet?
6. novembril 2001 andis Vabariigi Valitsus loa kasutada Nursipalus paiknevat Eesti riigile kuuluvat maa-ala alalise riigikaitselise väljaõppe läbiviimiseks. 14. veebruaril 2008 asutati valitsuse korraldusega 3.134 hektari suurune Nursipalu harjutusväli. Juriidiliselt on seega harjutusväli viis aastat tagasi asutatud ja õiguslikult on seal juba täna lubatud läbi viia lahinglaskmisi tankitõrjerelvadest ja miinipildujatest. Seetõttu pole enam põhjust rääkida 100 hektari suurusest maatükist, sest see kuulub nõukogude ajastusse, mis teadupärast lõppes enam kui 20 aastat tagasi.
Siiani pole Nursipalus suuremaid laskmisi läbi viidud. Kaitseministeerium ja kaitsevägi on soovinud harjutusvälja arendada koostöös kohalikega, sest üksnes koostöös on võimalik tagada kõikide osapoolte rahulolu. Täna on küsimus kas a) kohalik võim soovib koostööd või vastandumist ning b) kui kaua vallavalitsus soovib venitada harjutusvälja arendamist tasemeni, kus müra levik ning oht elule ja tervisele on minimeeritud?
Meenutame, et Tallinna väeosasid toetav Männiku harjutusväli asub Nõmme linnaosa (35.463 elanikku) külje all ja kohati kulgeb harjutusvälja piir paralleelselt linnapiiriga. Tapal paiknevate väeosade väljaõpe toimub Tapa linnast (5.896 elanikku) umbes kahe kilomeetri kaugusel asuval kaitseväe keskpolügoonil. Tekib küsimus kuidas Rõuge valla (2.253 elanikku) osad poliitilised jõud õigustavad kauplemist riigi julgeoleku üle. Kui riigi teistes piirkondades suudavad elanikkond ja jõustruktuurid (kelle ülesanne on elanikkonda turvata) koos eksisteerida, siis miks on osa Rõuge poliitikuid huvitatud vastasseisu püsimisest, ehk lõputust õudusest?

Kategooriates: BlogiSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar