Lõppeva nädala kolmapäeval kirjutas Vene päevaleht Nezavisimaja Gazeta juba mõni kuu kitsamais ringkonnis teada olnud seigast – Moskva on rahuvalvajate sildi all Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktipiirkondadesse paigutanud tšetšeenidest koosnevad Vene sõjaväeluure (GRU) eriüksused .
Juba septembris hakkas siit ja sealt tilkuma infot selle kohta, nagu oleksid Lõuna-Osseetiasse Tshinvali lähistele ilmunud saladuslikud tšetšeenidest koosnevad Vene üksused.
30. oktoobril puhkes aga Ganmuhhuri asula lähistel Abhaasia-Gruusia osapooli lahutavad puhvertsoonis konflikt Gruusia politseinike ja Vene “rahuvalvajate” vahel. Viimased jäid ka teleoperaatorite kaamerasilmade ette, äratuntavalt oli tegemist tšetšeenidega.
Lõppeva nädala kolmapäeval kirjutas Vene päevaleht Nezavisimaja Gazeta juba mõni kuu kitsamais ringkonnis teada olnud seigast – Moskva on rahuvalvajate sildi all Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktipiirkondadesse paigutanud tšetšeenidest koosnevad Vene sõjaväeluure (GRU) eriüksused .
Juba septembris hakkas siit ja sealt tilkuma infot selle kohta, nagu oleksid Lõuna-Osseetiasse Tshinvali lähistele ilmunud saladuslikud tšetšeenidest koosnevad Vene üksused.
30. oktoobril puhkes aga Ganmuhhuri asula lähistel Abhaasia-Gruusia osapooli lahutavad puhvertsoonis konflikt Gruusia politseinike ja Vene “rahuvalvajate” vahel. Viimased jäid ka teleoperaatorite kaamerasilmade ette, äratuntavalt oli tegemist tšetšeenidega.
Siiski oleks patt Pakistani kohta tehtud uuringut kasutuks pidada – mis siis, et küsitlus viidi läbi vahetult enne erakorralise seisukorra väljakuulutamist president Pervez Musharrafi poolt ning et veidi aega enne tulemuste esitlust, eelmise aasta lõpul, mõrvati Benazir Bhutto. Kindlasti tekitasid need erakorralised sündmused olulisi muutusi pakistanlaste meeleoludes. Kuid võib-olla ongi olulisem teada, millist arenguteed sooviti Pakistanis näha veel stabiilsemates oludes, enne seda, kui emotsioonid üle pea tõusid. Vahest peegeldab just see, hilinenult avalikustatud uuring, paremini pakistanlaste tegelikke ootusi ja eelistusi, kui annaks näiteks praeguses kriisiolukorras tehtav küsitlus.
Andmestik on mahukas ja siinkohal sellest detailsemat ülevaadet teha pole mõtet. Lisatud viidete järgi leiab igaüks tee nii uuringuaruandeni kui ka kasutatud uuringumetoodikani, millele on lisatud ka tulemuste üldjaotused.
Uuringu autorite põhijäreldustest jääb kõlama tees, et Pakistani rahvas peab oluliseks ühtaegu nii islami mõju tugevenemist kui ka riigi demokratiseerumist. Tervelt 61% küsitletutest toetas täielikult väidet, et Pakistani riiki tuleks juhtida kooskõlas islami printsiipidega, 10-pallisel skaalal andis see keskmiseks toetuseks 9,0.
Pea sama tugeva toetuse andsid vastajad ka demokraatlikele printsiipidele, ehk sellele, et riiki juhiksid rahva poolt valitud esindajad – keskmine 8,4.
Nende printsiipide tegelikule järgimisele antud hinnangute keskmised olid vastavalt 4,6 ja 4,8, mis näitab selgesti, et Pakistani rahvas ootab muutusi.
Huvipakkuvaid tulemusi on veel palju. Nimetagem siin näiteks seda, et 60-62% küsitletutest näevad al Qaeda, kohaliku Talibani ja teiste islamistlike relvarühmituste tegevuses ohtu Pakistani elulistele huvidele. Ent sama kriitiline suhtumine valitseb ka Ameerika Ühendriikide suhtes – 64% ei usalda USA-d; vastavalt 68% ja 72% peavad USA sõjalist kohalolu Afganistanis ja Aasias ohuks Pakistani huvidele.
Ent järgige viitasid ning lugege ise lähemalt. Mina kavatsen seda igatahes teha ja kui leian midagi üldhuvitavat, annan sellest ka siin blogis teada.
