märts 10, 2020

Okupeeritud Krimmi ebakindlad väljavaated: õitseng või kidumine?

Arutelu „Okupeeritud Krimmi ebakindlad väljavaated: õitseng või kidumine?“ 10. märtsil 2020 Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses (RKK).
Arutelu „Okupeeritud Krimmi ebakindlad väljavaated: õitseng või kidumine?“ 10. märtsil 2020 Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses (RKK).

10. märtsil 2020 toimus Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses (RKK) avalik arutelu teemal „Okupeeritud Krimmi ebakindlad väljavaated: õitseng või kidumine?“. Arutelu korraldas RKK koostöös Ukraina saatkonnaga Eestis.

Eksperdid selgitasid Krimmi hetkeolukorda, puudutades erinevaid sõjalisi, julgeolekut puudutavaid, majanduslikke, humanitaarraskuste ja infokorratuse tahke.

„Venemaa väldib jäigalt igasuguseid okupatsiooni lõpetamise teemalisi läbirääkimisi ning ignoreerib täielikult kõiki demokraatlike lääneriikide katseid hinnata praegust olukorda okupeeritud poolsaarel ning sel teemal arutleda,“ märkis Ukraina suursaadik Eestis Mariana Betsa.

RKK tegevdirektor ja programmi Resilient Ukraine direktor Dmitri Teperik käsitles põhjalikumalt okupatsiooni humanitaar- ja ühiskondlikke aspekte. „Ukrainale on aina keerukam probleem poolsaare elanikkonna meelsuse täielik militariseerimine. Ukraina sõnumi edastamine poolsaare nooremate põlvkondadeni on väga raske. Okupatsiooni ajal sündinud lapsed on enamasti suunatud mõne paramilitaarse rühmituse või teise ajupesuorganisatsiooni liikmeks,“ tõdes Teperik.

Murettekitavad signaalid krimmitatarlaste poliitilisest ja jätkuvast inimõiguste allasurumisest poolsaarel sagenevad, nagu ka teated krimmitatarlaste opositsiooniliste arvamusliidrite jõhkrast tagakiusamisest.

Tamila Taševa, Ukraina presidendi alalise esindaja asetäitja Autonoomse Krimmi Vabariigi juures, kirjeldas okupatsiooni hävitavaid tagajärgi infovabadusele: „Suur hulk Krimmi elanikkonnast elab täielikus infosulus, sest Ukraina vaba meedia levik on blokeeritud. Kohalikud võimuorganid survestavad ja ahistavad jätkuvalt objektiivset ja sõltumatut teavet Krimmis toimuvast vahendada püüdvaid ajakirjanikke ja meediaaktiviste.“

Mõkhailo Samus, Armee Teisendamise ja Desarmeerimisuuringute Keskuse rahvusvaheliste suhete asedirektor (Kiiev, Ukraina) käsitles poolsaare süvenevat militariseerimist. Ta märkis, et Vene Föderatsiooni Krimmis asuvad väeüksused kujutavad endast tõsist sõjalist ohtu mitte ainult Lõuna-Ukrainale, vaid ka Musta mere riikidele, sealhulgas osadele NATO liikmesriikidele (Rumeenia, Bulgaaria, Türgi). „Kui Ukraina soovib tagada ligipääsu oma meresadamatele, peab ta looma tugeva mereväe,“ tõdes Samus.

Vaatamata rahvusvahelistele sanktsioonidele proovivad mõned Lääne firmad ajada Krimmi erinevate majandusüksustega äri. Mõned Ukraina poliitikud on järjest enam valmis kaaluma veevarustuse taastamist okupeeritud Krimmis, seda hoolimata asjaolust, et poolsaart kasutatakse aktiivselt Ukraina vastases majandussõjas, takistades vaba kaubavedu Aasovi mere sadamate kaudu ning põhjustades Ukrainale miljonitesse ulatuvat kahju.

Globaaluuringute keskuse Strategy XXI (Kiiev, Ukraina) president Mõkhailo Gontšar selgitas, et Venemaa kontrolli all olev Krimm on kasulik ka Venemaa energiasektorile: „See on üks põhjusi, miks Venemaa kaitseb nii raevukalt oma erimajandustsooni Krimmi lähedal.“ Ta osundas ühtlasi Põhja-Krimmi kanali elulisele tähtsusele: see on ainuke kestlik värske vee varude allikas, mis on hädavajalik Krimmi tööstus- ja põllumajandusettevõtete täiemahuliseks töötamiseks. „Veevarustuse mitmekesistamine on Krimmis võimatu – erinevalt gaasi ja elektrivarustusest -, seega võib Venemaa ette valmistada stsenaariumi, võtmaks sõjaliste vahenditega oma kontrolli alla veevarud Hersonis,’ hoiatas Gontšar.

 

Kategooriates: Sündmused

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar