, juuli 9, 2024

NATO tippkohtumine Washingtonis: põhiteemad

Jeffrey Clayton/
unsplash.com
unsplash.com

NATO riigipead ja valitsusjuhid kogunevad Washingtonis 9.–11. juulil, et tähistada alliansi 75. tegevusaastat. Euroopas kolmandat aastat vältav täiemahuline sõda aga muudab juubelipidustuste tooni vaoshoituks. Samas ei tohiks NATO liikmed organisatsiooni tähtsust ja edu alahinnata, sest NATO on endiselt asendamatu Atlandi-ülese koostöö platvorm. Allianss on teinud palju julgeoleku tagamiseks Euroopas ja mujal maailmas, aidanud luua üksmeelt ja ühiseid eesmärke oma üha suurema liikmeskonna seas ning edukalt kohanenud aastakümnete jooksul muutunud oludega. Saavutusi on omajagu.

Palju on siiski veel teha. Tippkohtumise põhiteemad on Ukraina, kaitse ja heidutus ning kohustuste jagamine. Siinsed ülevaated käsitlevad mõningaid Washingtoni tippkohtumise põhiküsimusi.

  1. NATO-Ukraina: Vilniusest Washingtoni
    Lühiülevaates kirjeldab Henrik Larsen uusi samme, mida NATO võib Washingtonis astuda, et aidata Ukrainal saavutada võit sõjas Venemaaga. Näib, et Ukraina liikmestaatusega edasiliikumiseks puudub üksmeel, kuid allianss pühendub tõenäoliselt veelgi rohkem Ukraina varustamisele relvastusega. Samuti võidakse kokku leppida sõjalise abi stabiilsemas pikemaajalises rahastamises. Sellest hoolimata ei paista NATO toetus ja solidaarsus väljendavat tõelist pühendumust Ukraina julgeolekule pikemas plaanis.
  2. NATO ja Balti regioon
    Teises lühiülevaates kirjeldab Toms Rostoks NATO rolli kaitse- ja heidutustegevuses Balti riikide piirkonnas. Balti riikides on koos liitlastega küll tehtud palju edusamme, kuid alliansi kirdetiival on endiselt olulisi puudujääke, mistõttu on see piirkond endiselt NATO nõrk koht.
  3. Washingtoni tippkohtumine: kohustuste jagamine
    Kolmandas ülevaates heidab Tony Lawrence pilgu igikestvale kohustuste jagamise küsimusele. Tõenäoliselt ei jõua liitlased Washingtonis kokkuleppele kaitsekulutuste suurendamises üle praeguse 2% künnise SKTst. Pealegi hägustab liigne keskendumine üksnes sellele näitajale küsimust, kuidas vastutus julgeoleku eest alliansi liikmete vahel tegelikult jaguneb. Euroopa liitlased peaksid kindlasti kõigis valdkondades rohkem pingutama, kuid samal ajal ka mõtlema, kuidas kohustuste jagamise arutelu hoopis ümber mõtestada.
  4. Soome: uue liitlase integreerimine
    Venemaa täiemahulise sissetungi üks üllatavamaid tagajärgi oli Soome liitumine NATOga 2023. aasta aprillis ja Rootsi liitumine 2024. aasta märtsis. Neljandas lühiülevaates võtab Iro Särkkä lähema vaatluse alla Soome ühinemise alliansiga. Soome on viimase aasta jooksul mõistnud, et esialgne vastuseis oma väga iseseisva kaitsemudeli muutmisele mis tahes aspektis ei ole NATO kollektiivkaitse vajadusi silmas pidades jätkusuutlik. Üha tihedam koostöö NATOga avab Soomele võimaluse kujuneda Põhja- ja Baltimaade eestkõnelejaks.
  5. NATO regionaalsed kaitseplaanid
    Viiendas ülevaates vaatleb Nele Loorents NATO regionaalsete kaitseplaanide elluviimisel tehtud edusamme. 2023. aasta Vilniuse tippkohtumisel vastu võetud tegevusplaanid peaks ühtlasi olema NATO võimete planeerimise peamine alus. Möödunud aasta jooksul on NATO nende plaanide elluviimise kohta andnud aga vähe teavet. Siiski on selge, et usaldusväärse heidutus- ja kaitsepositsiooni tagamiseks alliansi kirdetiival ja mujal tuleb veel kõrvaldada tõsised võimelüngad.
  6. Kuidas hoida ameeriklased NATOs?
    Euroopas jälgitakse tähelepanelikult tänavusi USA presidendivalimisi, sest ollakse mures, et Trumpi teisel ametiajal võivad olla laastavad tagajärjed Atlandi-ülestele suhetele. Kuuendas ülevaates analüüsib Rachel Hoff USA NATO-retoorikat ja -hoiakuid.  Hea uudis on see, et küsitluste järgi pooldab enamik ameeriklasi NATOt ja toetab alliansi 5. artiklit. Nende toetus aga väheneb, kui Euroopa liitlased ei täida NATO kaitsekulutuste suuniseid. Olenemata sellest, kes novembris presidendivalimised võidab, peab Euroopa pingutama, et USA toetust säilitada.