Närvide sõda Kaukaasias

24.07.2009, Kaarel Kaas
Eesti Päevaleht
USA asep­re­si­den­di Jo­seph Bi­de­ni eil­ne vi­siit Gruu­sias­se on jõuli­ne märk uue ad­mi­nist­rat­sioo­ni jät­ku­vast toe­tu­sest Gruu­sia ter­ri­to­riaal­se­le ter­vik­lik­ku­se­le kit­sa­malt ja riik­lu­se­le laie­malt võttes.
Vi­siit lan­geb Th­bi­li­si-Mosk­va su­he­te näi­li­se pin­ge­lan­gu­se aja­le. Eel­mi­se kuu tei­sel poo­lel asus Ve­ne­maa koon­da­ma Gruu­sia pii­ri­de lä­he­da­le vä­ge­sid iga­su­vi­seks suurõppu­seks Kav­kaz 2009. Just see suurõppus oli mul­lu kat­te­var­juks Gruu­sia-vas­ta­ses au­gus­tisõjas osa­le­nud vä­ge­de ope­rat­sioo­ni­piir­kon­da koon­da­mi­se­le. Õhus oli püssi­ro­huhõngu. Hulk Ve­ne ja lää­ne analüüti­kuid hoia­tas uue sõja puh­ke­mi­se eest pä­rast Kav­kaz 2009 amet­lik­ku lõppu 6. juu­lil.
Pre­si­dent Ba­rack Oba­ma Mosk­va-vi­siit, mis al­gas 6. juu­lil, la­hus­tas suu­re osa tek­ki­nud pin­geid. Amet­li­kes aval­dus­tes toe­tas Oba­ma vä­ga sel­gelt Th­bi­li­si õigust ol­la ise oma saa­tu­se pe­re­mees.
Kuid esi­teks on Ve­ne­maa Gruu­sia riik­lu­se õõnes­ta­mi­se ni­mel si­hi­kind­lalt te­gut­se­nud ala­tes vä­he­malt 2004. aas­tast. See on ol­nud Mosk­va tead­lik po­lii­ti­ka, mil­le el­lu­vii­mi­seks on ka­su­ta­tud ko­gu rii­gi kä­su­tu­ses ole­vat inst­ru­men­taa­riu­mi alus­ta­des pro­pa­gan­dast, dip­lo­maa­tiast ja luu­reo­pe­rat­sioo­ni­dest ning lõ-pe­ta­des täie­ma­hu­li­se sõja­ga.
Ve­ne­maa põhi­li­ne po­lii­ti­li­ne suun­du­mus on jää­nud muu­tu­ma­tuks. Nä­dal pä­rast Oba­ma lah­ku­mist is­tus pre­si­dent Dmit­ri Med­ve­dev len­nu­ki­sse ja sõitis „i­se­seis­vas­se” Lõuna-Os­see­tias­se vi­sii­di­le. See oli sel­ge dip­lo­maa­ti­li­ne jõude­monst­rat­sioon. Ts­hin­va­lis ja Sotšis kõla­nud Med­ve­de­vi ju­tul oli soo­tuks tei­ne toon kui vei­di va­rem Mosk­vas. Ve­ne baa­sid Os­see­tias ole­vat „sel­ge sig­naal nei­le, kel­le peas te­ki­vad aeg-ajalt idioot­li­kud plaa­ni­d”, tea­tas Med­ve­dev.
Tei­seks on kõik vii­ma­se viie aas­ta jook­sul Gruu­sia ümber toi­mu­nu jär­gi­nud sel­get es­ka­lat­sioo­ni-dees­ka­lat­sioo­ni must­rit. Pin­geo­lu­kor­rad te­ki­vad, ko­gu­vad in­ten­siiv­sust ja näi­vad seejä­rel vai­bu­vat. Se­da vaid näi­li­selt, et mõne aja pä­rast taas pin­na­le ker­ki­da. Mul­lu­se­le au­gus­tisõja­le eel­nes küllalt­ki pikk, ju­ba ap­ril­lis ala­nud es­ka­lat­sioo­ni-dees­ka­lat­sioo­ni tsükkel, mis val­lan­dus sõja­li­se kul­mi­nat­sioo­ni­na kõrvalt­vaa­ta­jai­le just­kui oo­ta­ma­tult.
Te­ge­mist on när­vi­de män­gu­ga, mil­le üks eesmärk on ku­lu­ta­da vas­tast psühho­loo­gi­li­selt, tei­salt aga muu­ta nii-öel­da põhilöö­gi saa­bu­mi­se aeg ja viis ras­kes­ti ai­ma­ta­vaks.
Prae­gu­seks Kav­kaz 2009-ga tip­ne­nud pin­ge­te kru­vi­mi­se tsükkel al­gas te­ge­li­kult ju­ba tä­na­vu ap­ril­li esi­me­sel poo­lel. Kor­ra­ga sa­ge­ne­sid Ve­ne len­nu­ki­te õhu­ruu­mi­rik­ku­mi­sed ja luu­re­len­nud Gruu­sia ter­ri­too­riu­mi ko­hal.
Ab­haa­sias­se ja Lõuna-Os­see­tias­se asu­ti koon­da­ma täien­da­vaid Ve­ne üksu­si, mis pai­gu­tu­sid la­hin­gu­po­sit­sioo­ni­de­le. Gruu­sia ran­ni­ku­le koon­dus Mus­ta me­re lae­vas­tik; sa­ge­ne­sid Ve­ne vä­ge­de kont­rol­li all ole­valt ter­ri­too­riu­milt läh­tu­vad pro­vo­ka­tiiv­sed rünna­kud Gruu­sia si­se­mi­nis­tee­riu­mi kont­roll­pos­ti­de­le ja suu­re­nes nen­de jul­tu­mus.
See kõik lan­ges kok­ku Gruu­sias päev-päe­valt üha krii­ti­li­se­maks muu­tu­va vas­tas­sei­su­ga va­lit­su­se ja opo­sit­sioo­ni vahel. Kul­mi­nat­sioon saa­bus mai al­guspäe­vil, kui Th­bi­li­si ame­tivõimud en­ne­ta­sid Ve­ne­maalt ma­hi­ta­tud mäs­su­kat­se Gruu­sia kait­sejõudu­de tan­ki­pa­tal­jo­nis Muh­ro­va­ni asu­las.
Aeg töötab Venemaa kahjuks
Ku­jut­le­gem kor­raks olu­kor­da, kus Th­bi­li­sis puh­ke­vad opo­sit­sioo­ni ja po­lit­seijõudu­de kok­kupõrked. Pii­sab paa­ri­sa­jast mä­ru­li­te­ki­ta­jast – ja pea­lin­na vu­rab mee­lea­val­da­ja­te­le ap­pi 45 tan­ki Muh­ro­va­nist ja tek­ki­nud pin­ge­li­ses olu­kor­ras tu­lis­tab kee­gi Rust­ha­ve­li avenüül paar va­lan­gut. Järg­mi­ne kaa­der Ve­ne kesk­te­le­vi­sioo­nist: Saa­kašvi­li „režii­m” on alus­ta­nud „ge­not­sii­di” omae­ne­se rah­va vas­tu ja Ve­ne vä­ge­de ko­hus on „hu­ma­ni­taar­kaa­lut­lus­te­l” sek­ku­da. Tu­leb tut­tav et­te?
Ta­hak­sin eral­di rõhu­ta­da, et siin­kir­ju­ta­ja süga­va veen­du­mu­se ko­ha­selt ei ole Gruu­sia opo­sit­sioo­ni näol mit­te min­gil moel te­ge­mist Ve­ne­maa käe­pi­ken­du­se­ga. Mis oma­kor­da ei tä­hen­da, et Mosk­va ei ka­su­taks si­se­po­lii­ti­li­si pin­geid oma hu­vi­des ära.
Kol­man­daks. Ju­ba mõne nä­da­la eest sa­ge­ne­sid Ve­ne mee­dia­ruu­mis taas Lõuna-Os­see­tia ja Ab­haa­sia „a­me­tii­si­ku­tel­t” pä­ri­ne­vad tea­ted sel­le koh­ta, kui­das Gruu­sia pi­da­vat taas­rel­vas­tu­ma ja ka­van­da­ma „uu­si pro­vo­kat­sioo­ne”.
Hu­vi­ta­va sei­ga­na on nei­le li­san­du­nud Ve­ne poo­le väi­ted, et Gruu­siast läh­tu­vat toe­tus Põhja-Kau­kaa­sias te­gut­se­va­te­le is­la­miäär­mus­las­te­le ja ter­ro­ris­ti­de­le. See on ala­ti ol­nud üks jär­je­kord­set krii­si et­te val­mis­ta­vaid etap­pe.
Aeg töö­tab Ve­ne­maa kah­juks ja Mosk­va teab se­da. Il­ma vä­lis­sur­vest tu­le­ne­va ebas­ta­biil­su­se ja eba­kind­lu­se­ta suu­dab Gruu­sia va­rem või hil­jem oma si­se­konf­lik­tid la­hen­da­da ja sel ju­hul on Ve­ne­maa oma prae­gu­seks viis aas­tat kest­nud võit­lu­se kao­ta­nud. See­ga – när­vi­de mäng jät­kub.
Au­tor väl­jen­dab ar­tik­lis isik­lik­ke sei­su­koh­ti.