NATO ainuke eesmärk jätkuvate heidutusmehhanismide tagamisel Balti piirkonnas on liitlaste riikliku ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmine ning sõjalise konflikti vältimine Venemaaga. Venemaa on aga jätkanud sõjaliste jõudude kaasajastamist ja täiustamist, et harjutada suuremahulist sõda NATO-ga. Keskmaa tuumavõimekusega rakettide kasutuselevõtt võib muuta jõudude tasakaalu kogu regioonis.
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus kutsus NATO poliitilised, sõjalised ja -arvamusliidrid 56. Müncheni Julgeolekukonverentsi (MSC2020) kõrvalüritusele arutlema, kas liitlasvägede kohalolek Balti riikides on vajalik heidutus, mis tugevdab kogu NATO julgeolekut või mittevajalik provokatsioon. Läti president Egils Levits, Leedu president Gitanas Nausėda, endine NATO abipeasekretär kaitsepoliitika ja planeerimise alal Heinrich Brauss, endine USA Euroopa armee juhataja Ben Hodges ja NATO Euroopa ühendväejuhatuse (SACEUR) kindral Tod D. Walters vedasid RKK teaduri Kalev Stoicescu suunatud mõttevahetust.
„Usutavat ja toimivat heidutust ei saa tasuta, aga selle puudumine võib olla mõõtmatult kallim,“ sõnas RKK direktor Sven Sakkov enne USA sõjalise kohaloleku tugevdamise tähtsust rõhutava MSC2020 kõrvalürituse algust.
Venemaale mõjub enim USA sõjaline kohalolu ja nähtav pühendumus NATO idatiiva kaitsele. USA relvajõudude kohaolek ainult Poolas võib Venemaale saata sõnumi, et Suwałki koridor on Balti riikide julgeolekut jagavaks piiriks.
Kõnelejate põhisõnumid:
- T.E. Egils Levits, Läti Vabariigi president: „Kuidas saaksid kaitsele pühendunud alliansi tegevused tunduda provokatsioonina? Vastuse leidmisel võib meid aidata pilk ajalukku.“
- T.E. Gitanas Nauseda, Leedu Vabariigi president: „Vaigistamispüüded ainult õhutavad agressiooni. Lääs peab olema valmis seisma oma väärtuste eest ja neid kaitsma.“
- Erukindralleitnant Heinrich Brauss, Saksa Välissuhete Nõukogu assotsieerunud vanemteadur: „NATO peab olema võimeline viivituseta kaitsma ohustatud liitlast ning näitama Venemaale, et tal on selleks olemas nii võime kui ka tahe.“
- Erukindralleitnant Ben Hodges, Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) strateegiline ekspert: „Tõhus heidutus nõuab kiirust, seda nii olukorra hindamisel, otsustamisel kui ka vägede kogunemisel.“
Soovitused NATO heidutuse, julgeoleku- ja stabiilsusmehhanismide edasiseks tõhustamiseks Balti piirkonnas:
- Tugevdatud eelpaigutussüsteemi tuleb veelgi tõhustada, integreerides sellesse täiemahulised lahingtoetuse ja lahingteenistusüksused.
- NATO kohalolekut Balti riikides tuleb täiendada USA võitlusüksustega.
- Võimestada ühise õhuväe ja ühendtule üksusi.
- Tugevdada õhu- ja raketitõrje võimekust.
- Parandada vägede liikumisvõimet.
Üritusel esitleti RKK hiljutist poliitikapaberit „Võimekused ja lahendused: heidutus, julgeolek ja stabiilsus Balti piirkonnas“, mille autorid on Heinrich Brauss ning RKK teadurid Kalev Stoicescu ja Tony Lawrence. Analüüs hindab NATO heidutuse ja kaitse usutavust Balti piirkonnas.
RKK-le oli see teine kord korraldada Müncheni Julgeolekukonverentsil Balti riikide julgeolekut käsitlevat kõrvalüritust. Eelmise aasta üritusel käsitles RKK Balti riikide kaitstavuse problemaatikat.
Sellel aastal osales RKK direktor Sven Sakkov MSC2020 raames lisaks paneelis „Draakoni taltsutamine: kuidas Lääs peaks Hiina väljakutsele vastama ja Hiinat hõlmama“, mille organiseeris Heritage Foundation.
Meediakajastus:
- Münchenis algab Balti riikide julgeolekule eksistensiaalse tähtsusega konverents (Andrius Balčiūnas/Leedu Rahvusringhääling, kommenteerib Sven Sakkov, inglise keeles)
- Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil 2020: Venemaa rünnaku võimalus on reaalne (Evelyn Kaldoja blogi ja kommentaarid)
- RKK tutvustas Müncheni Julgeolekukonverentsil NATO heidutuse poliitikapaberit (ERR, kommenteerib Kalev Stoicescu)
- There is much more talk about the security of the Baltics at the MSC than before (Ilze Nagla/Läti Rahvusringhääling, kommenteerib Heinrich Brauss, läti keeles)
- Eesti kaitseminister Jüri Luik Müncheni Julgeolekukonverentsist, sealhulgas RKK kõrvalüritusest (Vikerraadio/ERR)
- TV3 “Seitsmesed” uudised 15. veebruaril 2020 (kommenteerib Kalev Stoicescu)
Fotod: Müncheni Julgeolekukonverents/Lukas Schulze
