oktoober 21, 2010

Majanduslikult tugevam Euroopa Liit = sõjaliselt nõrgem Euroopa Liit = suurem sõltuvus Ameerika Ühendriikidest?

Euroopa Komisjoni eesmärk vähendada liikmesriikide, eriti eurotsooni kuuluvate riikide eelarvedefitsiiti ja võlakoormust aitab kahtlemata suurendada liidu ja ühisvaluuta tõsiseltvõetavust. Eelkõige Portugali, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania, kuid ka paljude teiste liikmesriikide senine poliitika ei ole olnud jätkusuutlik. Mitmed liikmesriigid kärbivad oma riigieelarvet ja koos sellega avaliku sektori tegevust, et viia eelarvedefitsiit alla lubatud piirmäära, milleks on 3% SKP-st.

Euroopa Komisjoni eesmärk vähendada liikmesriikide, eriti eurotsooni kuuluvate riikide eelarvedefitsiiti ja võlakoormust aitab kahtlemata suurendada liidu ja ühisvaluuta tõsiseltvõetavust. Eelkõige Portugali, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania, kuid ka paljude teiste liikmesriikide senine poliitika ei ole olnud jätkusuutlik. Mitmed liikmesriigid kärbivad oma riigieelarvet ja koos sellega avaliku sektori tegevust, et viia eelarvedefitsiit alla lubatud piirmäära, milleks on 3% SKP-st.

Alates käesoleva aasta kevadest on Eesti jaoks mitmed olulised ja sõjaliselt arvestatavad Euroopa liitlased asunud koomale tõmbama avaliku sektori kulutusi ja sellega seonduvalt ka sõjalist riigikaitset.

Suurbritannia 2010. aasta eelarvedefitsiidi suuruseks prognoositakse 11% SKP-st. Kaitse-eelarvet kärbitakse 19.10.2010 avaldatud kava kohaselt 8%. Merevägi peab loobuma ühest olemasolevast lennukikandjast ja kõikidest Harrier tüüpi lennukitest, mistõttu allesjäävad kaks lennukikandjat ei saa täita oma põhiülesannet ja muutuvad suhteliselt hambutuks. Kahest uuest tellitud lennukikandjast üks konserveeritakse ja teine ei saavuta tõenäoliselt täielikku operatiivvõimekust enne 2020. aastat, millega seoses tekib 8-aastane lennukikandjatel põhinev ründevõime lünk. Mereväe suuremate laevade arvu kärbitakse üle viiendiku 24-lt 19-le. Allveelaevade tuumalõhkepeade arvu vähendatakse. Maaväes väheneb Challenger 2 tüüpi lahingutankide arv 40% võrra ja suurtükiväe relvastus 35% võrra. Saksamaal paiknevad sõjaväebaasid suletakse. Õhuvägi peab peale Afganistani sõja lõppu loobuma alles kaks aastat tagasi moodustatud Sentinel R.1 luurelennukite salgast.

Kärpeid tehakse üldsusele ja liitlastele söödavamaks viidetega uutele ohtudele, milleks on terrorism ja küberründed, mille vastu külma sõja aegsed tankibrigaadid ja reaktiivlennukid ei olevat kõige otstarbekamad vahendid. 15st hinnatud ohustsenaariumist leiame konventsionaalse rünnaku mõnele NATO või EL liikmesriigile, millele Suurbritannia peaks olema valmis vastama, alles 13. kohal.

Prantsusmaa eelarvedefitsiidiks prognoositakse tänavu 7.7% SKP-st, 6% SKP-st 2011 ja 3% SKP-st 2013. Kaitse-eelarve väheneb 2011. aastal 3% võrreldes käesoleva aastaga ja tõenäoliselt tuleb ka 2012-2013 valmistuda järgmisteks kärbeteks. Peamiste kokkuhoiu-kohtadena nähakse isikkoosseisu, mida soovitakse vähendada 8.000 võrra, olemasolevate Mirage 2000D tüüpi hävitajate planeeritust hilisemat moderniseerimist ning õhuväe uute tankurlennukite hanke edasilükkamist määramata tulevikku.

Saksamaa asub samuti vähendama oma eelarvedefitsiiti, mille suuruseks prognoositakse 2010. aastal 4.5% SKP-st selliselt, et see 2012. aastal jääks alla 3% SKP-st. Saksamaa kaitseministeeriumile anti suvel korraldus hoida kokku 8.3 miljardit eurot lähima nelja aasta jooksul, mille tulemusena on kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg olnud sunnitud esitama ettepaneku, milla kohaselt Bundeswehri koosseis tulevikus väheneb 250.000-lt inimeselt 165.000-le inimesele. Kaotatakse kohustuslik ajateenistus ja minnakse üle täisprofessioonaalsele komplekteerimissüsteemile. Maaväes väheneb oluliselt tanki- ja mehhaniseeritud üksuste arv, mida mõnevõrra kompenseeritakse jalaväeüksuste arvu suurenemisega. Õhuvägi saab tulevikus vähem uusi Eurofighter tüüpi hävitajaid ja transpordilennukeid A400M võrreldes seni kavandatuga. Mereväes väheneb allveelaevade ja fregattide arv.

Poola eelarvedefitsiidi suurus ulatub küll käesoelval aasta 8%-ni SKP-st, kuid erinevalt Euroopa arenenumatest ja rikkamatest riikidest planeerib Poola 2011. aastal suurendada kaitse-eelarvet, kavandades kõige suuremat kasvu peale 2001. aastat. Eelarve peaks kasvama 7.1% ja suurem osa kasvust kulutatakse uue varustuse hankimiseks. Prioriteetideks on uute õppelennukite soetamine õhuväele ning integreeritud lühi- ja keskmaa õhutõrjesüsteemide hankimine. Lisaks on kavas osta uusi liikursuurtükke ja 122 mm raketiheitjaid.

Kokkuvõttes väheneb eelarvekärbete tõttu Euroopa liitlaste võime vastata konventsionaalsele sõjalisele agressioonile tulevikus märgatavalt. Koos tähelepanu nihkumisega mitte-konvensionaalsetele ohtudele väheneb võime sõdida kõrge intensiivsustega konfliktides. Selline areng ei ole kindlasti Eesti huvides, kuna liitlaste võime meid sõjaliselt toetada võimaliku konflikti korral väheneb. Kergelt relvastatud üksuste siirdamisvõime mistahes maailma punkti võib küll tunduda atraktiivne juhul kui soovida stabiliseerida mõnda arengumaad, kus on puhkenud rahutused, kuid selliste vägede saatmine Eestisse sõjalise konflikti eel või veelgi enam – selle käigus – ei aitaks märgatavalt suurendada NATO heidutusvõimet Eestis. Selle tulemusena suureneb sõltuvus Ameerika Ühendriikidest tulevikus veelgi. Paraku ei ole ka USA majandus hetkel heal järjel (2010. aasta defitsiidi suurus ulatub 10.6%-ni SKP-st), kuid ehk võimaldab järk-järguline väljatõmbumine Afganistanis vähendada survet USA riigieelarvele ja relvajõududele…

Kategooriates: Blogi