BBC World Service’i tellimusel eelmise aasta lõpul läbi viidud küsitluse tulemustest selgub, et maailma avalik arvamus suhtub täna ametisse astunud USA 44. presidenti Barack Obamasse suurte lootustega.
17 riigis toimunud küsitluses arvas 67 protsenti küsitletutest, et Obama ametiaeg toob kaasa Ameerika Ühendriikide ja maailma teiste riikide suhete paranemise. 19 protsenti leidis, et suhted ei muutu ja 5 protsenti prognoosis nende halvenemist.
BBC World Service’i tellimusel eelmise aasta lõpul läbi viidud küsitluse tulemustest selgub, et maailma avalik arvamus suhtub täna ametisse astunud USA 44. presidenti Barack Obamasse suurte lootustega.
17 riigis toimunud küsitluses arvas 67 protsenti küsitletutest, et Obama ametiaeg toob kaasa Ameerika Ühendriikide ja maailma teiste riikide suhete paranemise. 19 protsenti leidis, et suhted ei muutu ja 5 protsenti prognoosis nende halvenemist.
Vt. BBC-i rapordi täisteksti siit
Enne presidendivalimisi juulist septembrini toimunud analoogilises küsitluses lootis Obama võidu korral suhete paranemist USA ja teiste maailma riikide vahel 47% küsitletutest.
Kõige optimistlikumad suhete paranemise osas olid vastajad Gaanas (87%) ja Euroopa riikides: Itaalias (79%), Saksamaal (78%), Hispaanias (78%) ja Prantsusmaal (76%). Neile järgnesid Mehhiko (74%) ja Nigeeria (74%). Ka Ühendriikides väljendas enamik (65%) avalikkusest USA välissuhete paranemise osas optimismi.
Ainsateks küsitluses osalenud riikideks, kus positiivsete muutuste ootajad olid küll ülekaalus, kuid ei moodustanud absoluutset enamust, olid Jaapan (48%) ja Venemaa (47%). Suhete püsimist endisel tasemel prognoosis neis riikdes vastavalt 37% ja 26% küsitletutest.
Kõige olulisemalt olid Obamaga seotud positiivsed ootused võrreldes valimiste-eelse perioodiga kasvanud Türgis (suviselt 11 protsendilt 51 protsendile), Venemaal (11-lt 47-le protsendile), Egiptuses (29-lt 58-le) ja Hiinas (39-lt 68-le).
Küsimusele, mis peaks olema Obama valitsuse esmaseks prioriteediks (top priority) kuue etteantud valdkonna seas (selliseid prioriteete võis siiski nimetada ka rohkem kui ühe), andis 72 protsenti küsitletutest eelistuse globaalse finantskriisiga tegelemisele. 50% küsitletutest pidas peamiseks prioriteediks USA vägede väljatoomist Iraagist ja 46% kliimamuutustega tegelemist. 46 protsenti oli ka neid vastajaid, kes pidasid esmaseks prioriteediks USA suhete parandamist oma riigiga (USA-s vastavalt suhete parandamist teiste riikidega). 43% pidas oluliseks rahu sobitamist Iisraeli ja Palestiina vahel (enamikes riikides, v.a. Egiptuses ja Indias, toimus küsitlus enne Gaza konflikti vallandumist) ja 29% Afganistani valitsuse toetamist võitluses Talibaniga.
Globaalne finantskriis tõusis esikohale kõigis riikides, jäädes mõnevõrra vähemoluliseks vaid Nigeeria (49%) ja India (47%) küsitletute hulgas.
Vägede väljatoomist Iraagist ootavad kõige enam Egiptuse (82%), Mehhiko (71%) ja Hiina (66%) vastajad. USA-s endas peab vägede väljatoomist esmaseks prioriteediks 44% küsitletutest, millega see probleem jääb olulisuselt alles neljandale kohale finantskriisi (75%), teiste riikidega suhete parandamise (60%) ja Afganistani valitsuse toetamise (46%) järel.
Kliimamuutustega võitlemist peeti kõige olulisemaks Tšiilis ja Itaalias (68%), Hispaanias ja Hiinas (65%) ning Ühendkuningriigis (63%).
Vastajaid, kes pidasid oluliseks prioriteediks USA suhete parandamist oma riigiga, oli kõige rohkem Hiinas (78%), Gaanas (66%) ja Egiptuses (63%), ent keskmisest enam ka Mehhikos (61%), Tšiilis (59%) ja Venemaal (59%).
Küsitlus toimus ajavahemikul 24. novembrist 5. jaanuarini. 17 riigis – Tšiilis, Hiinas, Egiptuses, Prantsusmaal, Saksamaal, Gaanas, Indias, Indoneesias, Itaalias, Jaapanis, Mehhikos, Nigeerias, Venemaal, Hispaanias, Türgis, Ühendkuningriigis ja USA-s – küsitleti kokku 17,356 inimest.
