Kas rünnak Pearl Harborile oli luure läbikukkumise tulem? Kuidas kommunistliku Poola spioonid ja Hollandi vastuluurajad kassi-hiirt mängisid? Kas Austria üldstreik 1950. aastal oli hoopis Nõukogude Liidu võimuhaaramise katse? Mis juhtub luureteenistusega, kui diktatuur muutub demokraatiaks? Kuidas demokratiseeruv Poola inspireeris Hiina meeleavaldajaid ja oli see ohuks Hiina võimudele? Kuidas KGB magas maha Nõukogude võimu kokkuvarisemise Leedus?
See on vaid valik teemadest ja küsimustest, mida käsitleti luureajaloo konverentsil „Need to Know IX: Intelligence and Major Political Change“ (Teadmisvajadus IX: luure ja suured poliitilised muutused) 28.-29. novembril 2019 Tallinnas. Konverents tõi Tallinnasse kokku pea 40 väljapaistvat teadurit 17 riigist (Austria, Belgia, Bulgaaria, Kanada, Tšehhi, Taani, Soome, Saksamaa, Eesti, Leedu, Moldova, Holland, Norra, Poola, Rootsi, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid) ning lisaks üle 150 luureajaloo huvilise mitmetest riikidest.
Esimest korda käsitleti ühes paneelis Nõukogude õõnestustegevust Eestis (Ivo Juurvee, RKK, konverentsi juht Eestist), Poolas (Tomasz Gajownik, Warmia ja Mazury Ülikool Olsztynis) ja Bessaraabias (Igor Cașu, Moldova Riiklik Ülikool). Ehkki 95 aastat tagasi oli nende riikide vaheline infovahetus puudulik, on Nõukogude võimu tegevusmallides tagantjärele vaadates eri riikide puhul hämmastavaid ühtelangevusi. Veelgi enam, on näha olulisi sarnasusi tänapäevase Vene Föderatsiooni viimase kümne aasta nn hübriidsõja tegevustega.
Sarnasusi ja kokkulangevusi on võimalik leida ka Ida-Euroopa riikide vahel raudse eesriide kokkuvarisemise ajal 30 aastat tagasi. Kommunistlikud julgeolekuteenistused Bulgaarias (teemat käsitles Nadia Boyadjieva Bulgaaria Teaduste Akadeemiast), Tšehhi Vabariigis (Daniel Běloušek Tšehhi Kaitseministeeriumist) ja Leedus (Kristina Burinskaitė, Leedu Genotsiidi ja Vastupanuliikumise Uuringud) ei olnud võimelised prognoosima oma maades toimuvate muudatuste ulatust ja amplituudi.
Konverentsi käigus esitlesid Ivo Juurvee ja toonane Eesti peaprokurör Lavly Perling esmakordselt analüüsi Vene luuretegevusest Eestis ning avastatud juhtumitega seoses mõistetud kriminaalkaristustest. Avalikele allikatele tuginedes väitsid autorid, et Eestis on viimase kümne aasta jooksul süüdi mõistetud rohkem Vene spioone kui üheski teises NATO või EL liikmesriigis.
Konverentsi võõrustas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) koostöös Londoni King’s College’i, Poola Rahvusliku Mälu Instituudi, Lõuna-Taani Ülikooli ja Norra Rahvusliku Lennundusmuuseumiga.
Üritust toetasid Poola, Taani, Norra ja Suurbritannia saatkonnad Tallinnas ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Rohkem infot konverentsist leiab üritustesarja kodulehelt.
Konverentsi videosalvestis (video of the second day you’ll see at once, for the video of first day scroll down to the bottom of the webpage)
Analüüs “Vene luuretegevus Eestis”
