Venemaa illegaalne sõda Ukrainas on avaldanud nii Euroopas paiknevatele kui ka Atlandi-ülestele julgeolekuorganisatsioonidele sügavat mõju. NATO on oma heidutus- ja kaitsepositsiooni kindlustanud, kuid on hoolikalt vältinud otseseid institutsionaalseid vastusamme, tajudes ohtu, et sõda võib muutuda NATO-Venemaa konfliktiks või seda hakatakse kujutama NATO-Vene konfliktina.
Euroopa Liidu liikmesriigid on seevastu tegutsenud Venemaa vastu ühise rindena, kehtestades kogu ELi hõlmavaid jõulisi sanktsioone ja kasutades ELi vahendeid Ukrainasse surmavate relvade tarnimise rahastamiseks. Nende meetmetega on Euroopa Liit oma geopoliitilist positsiooni tugevdanud nagu on visandatud liidu viimases strateegiadokumendis, ELi strateegilises kompassis.
Selles artiklisarjas vaadeldakse erinevaid aspekte ELi reaktsioonidest Venemaa sõjale Ukrainas.
Esimeses artiklis käsitletakse liidu vahetut reaktsiooni sõjale: otsest abi Ukrainale ning sanktsioone Venemaa ja Valgevene vastu. Teine vaatleb ELi pikemaajalisi jõupingutusi Euroopa sõjalise võimekuse suurendamiseks, keskendudes sõja ajal vastu võetud ja kavandatud algatustele. Kolmandas vaadeldakse Prantsusmaa 2022. aasta ELi nõukogu eesistumist, mille keskmeks oli Venemaa sõda Ukrainas. Eesistumise jooksul ELi kaitseküsimustes saavutatud edu varjutasid mõnevõrra president Macroni kõrgetasemelised katsed rahu vahendamiseks. Sarja viimases loos vaadeldakse Taani otsust liituda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga, mis ei ole küll nii oluline kui Soome ja Rootsi ühinemine NATOga, kuid parandab Põhja-Euroopas strateegilist sidusust.
- 1. artikkel: Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika pärast sõda Ukrainas
- 2. artikkel: Uus sõjaliste võimekuste parandamise kava
- 3. artikkel: Prantsusmaa eesistumine
- 4. artikkel: Taani kannapööre ELi ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas
