Kuidas Putin Bukarestis käis

2. aprillil saabub Vladimir Putini viimane suur etteaste rahvusvahelisel areenil Venemaa presidendi rollis – osalemine NATO tippkohtumisel Bukarestis. Vene delegatsioon olla juba praegu broneerinud (piltlikult väljendudes) pooled Rumeenia pealinna hotellid. Kuid asi on puht-tseremoniaalsest kenitlemisest kaugel. Seoses Putini käiguga Bukaresti hõljub õhus tugev annus intriigi.

2. aprillil saabub Vladimir Putini viimane suur etteaste rahvusvahelisel areenil Venemaa presidendi rollis – osalemine NATO tippkohtumisel Bukarestis. Vene delegatsioon olla juba praegu broneerinud (piltlikult väljendudes) pooled Rumeenia pealinna hotellid. Kuid asi on puht-tseremoniaalsest kenitlemisest kaugel. Seoses Putini käiguga Bukaresti hõljub õhus tugev annus intriigi.

Sellel võimalikul intriigil on kolm tahku:

Esiteks NATO operatsioonid Afganistanis ning Pakistani ebakindel siseriiklik olukord.

Teiseks küsimus Gruusiale ja Ukrainale liikmelisuse saavutamise tegevuskava (Membership Action Plan, MAP) andmisest.

Ning kolmandaks suhted kolmnurgas Euroopa-USA-Venemaa.

Ajakirjandusse tilkunud informatsiooni põhjal näib nimelt üha tõenäolisem, et venelased üritavad Bukarestis allianssiga nö diili teha. Olgu siinkohal viidatud ajalehes Asia Times ilmunud pikem lugu .

Tehingu üheks koostisosaks on Moskva-poolne pakkumine tagada NATO-le maismaal kulgev transpordikoridor Afganistanis sõdivate allianssi vägede varustamiseks kütuse, toidu, ehitusmaterjalide jmt mittesõjaliste kaupadega. Varustustrass kulgeks ilmselt osalt mööda Venemaa enese territooriumi, osalt läbi Usbekistani ja Kasahstani.
Kolmveerand NATO vägedele vajalikust jõuab praegu Afganistani läbi Pakistani kulgeva transpordikoridori. Väidetavalt hakkas Washington möödunud sügisel pärast olukorra pingestumist Pakistanis – mäletatavasti toimus seal islamiäärmuslaste pealetung Swati piirkonnas, lisaks veel Benazir Bhutto naasmise ja tapmisega seonduvad rahutused – aktiivselt ringi vaatama alternatiivsete varustustrasside järele.

Mündi teiseks küljeks võib aga olla Moskva avalikult välja ütlemata jäetav ootus saada vastuteene: Gruusia ja Ukraina ilmajätmine MAP-st.

Siinkohal tasub osundada, et eilsel Georg. W. Bushi ja Mikheil Saakašvili kohtumisel Washingtonis asus Valge Maja jõuliselt toetama Tbilisi püüdlusi MAP-i saamiseks. Täna aga sai avalikuks Kanada ja terve rea NATO värskemate liikmesriikide (Eesti, Bulgaaria, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi) kiri allianssi peasekretärile Jaap de Hoop Schefferile, milles toetatakse liikmelisuse tegevuskava andmist nii Gruusiale kui Ukrainale. Samal positsioonil tundub olevat ka Suurbritannia.

Pariis ja Berliin on aga üheselt asunud Gruusiale-Ukrainale MAP-i andmist vastustama… Saksamaa kantsler Angela Merkel teatas möödunud nädala esmaspäeval (10. märts) ühemõtteliselt, et allianssi liikmeks ei saa olla riigid, mis on segatud „piirkondlikku või sisekonflikti.“

Seega paistab Putini Bukaresti-pakett koosnevat Vene poliitiliste mängude klassikalistest komponentidest: meelita ja osta ära, lõhesta ja mängi vastaseid üksteise vastu välja.