september 4, 2015

Kui Eesti tegi piiril rehepappi…

TO GO WITH AFP STORY BY MAX DELANY (FILES) A file picture taken on January 22, 2014 shows a protestor throwing a molotov cocktail at riot police in the centre of Kiev on January 22, 2014. When Igor Romanenko's friend suggested heading to a gathering on Kiev's Independence Square a year ago on November 21, 2014, he had no idea he was about to witness the birth of a movement that would change his country forever. After that first night on the Maidan -- the Ukrainian word for square -- the protests quickly swelled to tens of thousands. Brutal police efforts to disperse the demonstrators with batons and teargas backfired and the crowds only got bigger. People quickly started pitching tents. AFP PHOTO/ VASILY MAXIMOV
TO GO WITH AFP STORY BY MAX DELANY (FILES) A file picture taken on January 22, 2014 shows a protestor throwing a molotov cocktail at riot police in the centre of Kiev on January 22, 2014. When Igor Romanenko's friend suggested heading to a gathering on Kiev's Independence Square a year ago on November 21, 2014, he had no idea he was about to witness the birth of a movement that would change his country forever. After that first night on the Maidan -- the Ukrainian word for square -- the protests quickly swelled to tens of thousands. Brutal police efforts to disperse the demonstrators with batons and teargas backfired and the crowds only got bigger. People quickly started pitching tents. AFP PHOTO/ VASILY MAXIMOV

Eesti-Vene piirist on juba kirjutatud raamatuid, kuid tundub, et kirjutada annaks veel. Mitte rangelt poliitilises, vaid pigem psühholoogilises võtmes. Nimelt sellest, kuidas Eesti pool sugereeris endale, et piiriga on kõik korras. Mis veelgi hämmastavam – Eesti suutis selles veenda ka Euroopa Liitu.

Eesti-Vene piirist on juba kirjutatud raamatuid, kuid tundub, et kirjutada annaks veel. Mitte rangelt poliitilises, vaid pigem psühholoogilises võtmes. Nimelt sellest, kuidas Eesti pool sugereeris endale, et piiriga on kõik korras. Mis veelgi hämmastavam – Eesti suutis selles veenda ka Euroopa Liitu.

2007. aasta lõpus liitus Eesti Schengeni viisaruumiga, mis tähendab dokumentivaba liikumist üle Schengeni viisaruumi riikide piiride. Pole kahtluski, et Schengeni viisaruum on üks populaarseimaid nähtusi, mis on seotud Euroopa Liiduga.
Ent Schengeni viisaruumi saamise üheks eeltingimuseks oli, et Eesti suudab kontrollida oma idapiiri, mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu välispiir. Seega oli Eestil suur vastutus. Euroopa Liit sai probleemist aru ja investeeris aastate jooksul idapiiri väljaehitamisse miljard krooni. Oli ju arusaadav, et Eesti ei saanud päris üksi neid investeeringuid teha. See oleks olnud ka ebaõiglane, arvestades, et Euroopa Liidus on riike, mille piir pole ühenduse välispiir. Seega nemad suuri investeeringuid tegema ei pea.
Ning asi õnnestuski – Eesti suutis veenda Euroopa Liitu, et idapiir töötab ja Euroopa Liit võib ennast ida poolt kindlalt tunda. Ühinemine Schengeni viisaruumiga kujunes väga pidulikuks, kui Tallinnas kohtusid toonane Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, Eesti president Toomas Hendrik Ilves, Soome toonane peaminister Matti Vanhanen ja toonane Eesti peaminister Andrus Ansip. Ilves oli kohtunud ka Eesti-Läti piiril oma toonase Läti ametivenna Valdis Zatlersiga.
Elati usus, et idapiiriga on kõik korras. Näiteks 2010. aastal ütles Ilves, et piir on kaitstud. „Schengeni viisaruumiga liitumine tõi Eesti politseile ja piirivalvele suurema vastutuse kogu Euroopa Liidu ees, sest see, kui hästi on kaitstud Eesti kagu- ja idapiir, näitab, kui hästi on kaitstud kogu Schengeni piir. Mul on hea meel, et Eesti piir on hästi kaitstud,“ tsiteerib Ilvest presidendi kodulehekülg.
Nüüd aga on Eestis jõutud hoopis arusaamisele, et idapiir ikkagi ei tööta. Eesti on asunud ehitama idapiirile okastraadist tara. Kokku läheb see maksma umbes 71 miljonit eurot. Ka Läti ei maga, investeerides oma tarasse 20 miljonit eurot.
Muidugi on kogu tara ehitamise ja idapiiri lekkimise nii-öelda avastamise taga Eston Kohveri röövimine Eestist idapiiri vahetust lähedusest. Aga loomulikult tekib küsimus, miks seda tara ikkagi varem ei tehtud? Miks kinnitati Euroopa Liidule, et Eesti idapiir on kaitstud? Eesti on kritiseerinud Kreekat, et too tegi Euroopa Liidule rehepappi, sest esitas Euroopa Komisjonile ilustatud andmeid oma eelarve kohta. Nüüd on Eesti ise samamoodi rehepappi teinud.
Tara ehitamine sattus ka halvale ajale, sest samal ajal ehitab Ungari tara immigrantide vastu Serbia piirile. Rahvusvaheline meedia paneb tarad tavaliselt kokku ja et Ungari valitsus ning tara pole Euroopa Liidu silmis just ülemäära populaarsed, langeb vari ka Eestile.
Tagatipuks on löögi all Schengeni viisaruum üldse. Mitmed Schengeni viisaruumi kuuluvad riigid on kõnelenud vajadusest kehtestada uuesti mingil kujul kontroll piiril, et tulla toime Euroopasse tulvavate põgenike hordidega. Niisiis võib paradoksaalselt öelda, et ajal, mil Schengeni viisaruumi idee on kahtluse alla seatud, on Eesti lõpuks ärganud ja asunud oma idapiiri välja ehitama.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 04.09.2015.

Kategooriates: BlogiSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar