juuli 24, 2015

Kreeka visandid Eesti huvide taustal

Reuters/Scanpix
A Greek flag flutters in the wind above tourists visiting the archaeological site of the Acropolis hill in Athens, Greece July 26, 2015.
A Greek flag flutters in the wind above tourists visiting the archaeological site of the Acropolis hill in Athens, Greece July 26, 2015.

Euroopa 1848. aasta revolutsioonide kohta on öeldud, et sellal pidanuks Euroopa ajalugu pöörduma, aga ei pöördunud. On’s Kreeka kriis samasuguse tähendusega? Kas Euroopa ajalugu pöördub, ja kui pöördub, siis mis suunas? Kuidas mõjutab Kreekas toimuv Eestit ja missugused on Kreeka võimalikud stsenaariumid? Ülima tõenäosusega oleme pöördepunktis, sestap on alati võimalus pöörata üles, alla, vasakule, paremale, seista või keerata tagasi. Et Kreeka võrrandis on muutujaid lihtsalt väga palju, katsugem keskenduda geopoliitilistele aspektidele, mida muidugi ei saa täielikult lahutada majanduslikest.

Euroopa 1848. aasta revolutsioonide kohta on öeldud, et sellal pidanuks Euroopa ajalugu pöörduma, aga ei pöördunud. On’s Kreeka kriis samasuguse tähendusega? Kas Euroopa ajalugu pöördub, ja kui pöördub, siis mis suunas? Kuidas mõjutab Kreekas toimuv Eestit ja missugused on Kreeka võimalikud stsenaariumid? Ülima tõenäosusega oleme pöördepunktis, sestap on alati võimalus pöörata üles, alla, vasakule, paremale, seista või keerata tagasi. Et Kreeka võrrandis on muutujaid lihtsalt väga palju, katsugem keskenduda geopoliitilistele aspektidele, mida muidugi ei saa täielikult lahutada majanduslikest.

1. stsenaarium – Kreeka võlgu ei kustutata, riik jääb euroalasse ja tasub oma võlad.
See on praegu ka ametlik versioon, millele on alla kirjutanud nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti. Kreeka õnnestumise korral saaks Euroopa Liit näidata, et euroala on jätkuvalt edukas projekt ja nii võiks sellega ühineda veel teisigi riike. Jääksid peale ka tehnokraatlikud argumendid kultuuriliste asemel (s.t Kreeka õigeusklik tsivilisatsioon ei oleks määrava tähtsusega). Eesti julgeolekupoliitika vaatevinklist oleks euroala ja Euroopa Liidu stabiilsus tervitatav.
Ometi on Kreeka edukuses väga palju kahtlejaid. Eestile on siin põhiliseks küsimus, millal muutub ametlikust versioonist kinnihoidmine Eestile kahjulikuks (mõni ütleb, et ongi juba muutunud) ehk siis, millal oleks paras aeg uppuvalt laevalt jalga lasta. Palju sõltub Saksamaa käitumisest.
Loe edasi: Sirp

Kategooriates: UudisedSildid: