Eesti panus ELi sõjalisse missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis kinnistab tugevat strateegilist partnerlust NATO ja ELi ühe võimsaima liitlase Prantsusmaaga.
Eesti panus ELi sõjalisse missiooni Kesk-Aafrika Vabariigis kinnistab tugevat strateegilist partnerlust NATO ja ELi ühe võimsaima liitlase Prantsusmaaga.
Eesti valitsus otsustas 16. jaanuaril toetada Scoutspataljoni jalaväerühma ja toetusüksuse, kokku kuni 55 kaitseväelase, osalemist loodavas ELi sõjalises missioonis Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV). Praegu pole veel selge millist kolmest pakutud ülesandest kaitseväelased täitma hakkavad: turvama pealinna Bangui lennuvälja või Tšaadist sinna kulgevat maanteed või tegutsema kiirreageerijatena Prantsuse üksuste toetuseks. Tavaliselt pole kaitseväelastega sõjalistesse operatsioonidesse panustamine ühiskonnas suuremat kõlapinda saavutanud. Seekord on tärganud laiem avalik arutelu, kus poolt- ja vastuhääli on nii ajakirjanike, analüütikute kui poliitikute seas. Loodetavasti näitab see üldist teadlikkuse kasvu julgeoleku- ja kaitsepoliitilistes küsimustes ja paremat arusaama tehtavate valikute tagajärgedest.
Miks peaks Eesti panustama koostöös prantslastega loodavasse ELi missiooni KAVis? Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles valitsuse pressikonverentsil, et teeme seda humaansetel põhjustel, meie liitlase toetamiseks ja kuna meie huvides on ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika toimimine. Lisaksin neile mõned nüansid.
Eesti on olnud üks suurimaid panustajaid NATO sõjalistesse operatsioonidesse arvestades operatsioonides osalenud kaitseväelaste arvu ühe elaniku kohta. Lisaks oleme vastavalt oma võimalustele panustanud ELi ja ÜRO missioonidesse, ning oleme seadnud eesmärgiks suurendada osalust ÜRO rahuvalvemissioonides alates 2016. aastast. NATO operatsioonidesse panustamine on meie kohus – kollektiivkaitse põhineb tõotusel „üks kõige eest, kõik ühe eest“. Kui aitame sõpru, aitavad ka nemad meid. Arvestades, et Prantsusmaa on üks mõjukaimaid NATO liitlasi, annab tema algatuste toetamine EL julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas meile poliitilisi dividende mõlemas organisatsioonis. Toetades võtmeliitlaste algatusi rahvusvahelistes organisatsioonides, pälvib väikeriik oma kaalule vastavast suuremat tähelepanu, mis annab meile võimaluse paremini kaitsta oma huve. Prantsusmaa on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, üks sõjaliselt võimsamaid Euroopa riike ja üks kahest tuumariigist Euroopas. Prantsusmaa on näidanud valmisolekut vajadusel konfliktidesse relvajõududega sekkuda, erinevalt näiteks sakslastest. Pole põhjust kahelda, et seda tehakse ka kollektiivkaitse tagamiseks Balti riikides. Seetõttu on Prantsusmaa julgeoleku- ja kaitsepoliitiline toetamine meie poliitilistes huvides.
Teiseks on me huvides tugevdada ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, olles ise aktiivne julgeolekusse panustaja. EL on saanud üha olulisemaks julgeoleku tagajaks Euroopat vahetult mõjutavates kriisikolletes; Aafrikas on läbi viinud mitmeid operatsioone (Kongos, Tšaadis ja Sudaanis, ning praegu toimuvad missioonid Malis ja Somaalias). Eesti on ELi Aafrika missioonidesse juba panustanud – Malis aitasid meie kaitseväelased kohalikke julgeolekujõude välja õpetada, laevakaitsemeeskonnad osalesid viies rotatsioonis piraatlusevastases operatsioonis Atalanta. Et Euroopa julgeoleku traditsiooniline tagaja Ameerika Ühendriigid on oma tähelepanu Aasiasse suunanud, on Euroopa olnud sunnitud võtma suurema rolli oma kontinendil ja Aafrikas, muuhulgas ärahoidmaks Põhja-Aafrikast pärit põgenike tulva Euroopasse. Eesti ei peaks loobuma põhimõttest panustada ühisesse julgeolekusse nii NATO kui ELi raames.
Kolmandaks, Eesti huvides on hoida lähedasi liitlassuhteid Prantsusmaaga. Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö on üha tihedam ja ei jää kuidagi alla me koostööle Ameerika Ühendriikidega ja Ühendkuningriigiga. Prantsusmaa võtab Balti riikide julgeoleku tagamist tõsiselt – nad on ühed aktiivsemad panustajad NATO õhuturbemissiooni (koguni neljal korral, neist rohkem on panustanud vaid Saksamaa). Prantsusmaa saatis Balti riikides ja Poolas toimunud NATO kollektiivkaitseõppusele Steadfast Jazz 2013 liitlastest suurima väekontingendi. Prantslased on osalenud kaitseväe suurõppusel Kevadtorm. 2006. aastast toimub iga-aastane Prantsuse-Balti kaitse- ja julgeolekupoliitika seminar. Prantslased on toetanud Balti kaitsekolledžit saates sinna oma õppejõude ja õppureid. Ka küberkaitses teevad kaitsevägi ja Kaitseliit, Eesti haridus- ja teadusasutused tihedat koostööd prantsuse osapooltega. Prantsusmaa on saatnud oma esindaja NATO kollektiivsesse küberkaitsekeskusesse ja valmistub keskusega ametlikult liituma. Prantslased aitasid Eestit ka 2011. aastal Liibanonis pantvangistatud jalgratturite vabastamisel. Ühine operatsioonikogemus aitaks suhteid Prantsusmaaga veelgi kinnistada.
Sõjalise operatsiooni kogemus koos prantslastega on ka me pragmaatiline huvi. Ühine operatsioonikogemus annab kaitseväele kogemusi ja suurendab kaitseväe koostöövõimelisust prantslastega. Iraagist ja Afganistanist on kaitsevägi saanud koostöökogemuse brittide ja ameeriklastega. Mereväel on koostöökogemus ka sakslaste ja prantslastega; KAVis saaks ka jalaväerühm koostöökogemuse prantslastega. Eesti piiratud sõjalise panuse tõttu vajame missioonidesse panustamiseks niikuinii võimekamate liitlaste võimeid, kuna sõltume neist õhutranspordi, luure, logistika jt tugifunktsioonide täitmiseks.
Nagu öeldud, vajab väikeriik oma riigi ja iseseisvuse kaitsmiseks tugevate liitlaste abi ja toetust. Eesti panus NATO ja ELi missioonidesse koos võtmeliitlastega aitab tõsta me kaalu, mis tuleb kasuks oma huvide eest seismisel. Prantsusmaad toetades näitame, et oleme tõsiseltvõetavad, usaldusväärsed ja võimekad partnerid, kes seisavad oma sõprade eest. Pikaaegse Prantsusmaal töötamise kogemusega kaitseministeeriumi ametnik Kalev Stoicescu kirjutas septembri Diplomaatias, et Prantsusmaa seisab Balti riikide eest vastavalt meie staatusele ja seotusele Prantsusmaaga. Kuid usalduslike suhte loomine on pikaajaline ja samm-sammuline protsess. Jalaväerühma koostöökogemus prantslastega KAVis võiks olla järgmine samm lähedaste suhete põlistamisel.
Sõjaline missioon on alati ohtlik. Kaitseväe juhataja sõnul on kaitsevägi võimalike julgeolekuohtude ja -riskidega arvestanud ja pole põhjust selles kahelda. Et tegu on lühiajalise ja ühekordse rotatsiooniga ei vaja meie kontingent väljumisstrateegiat. Küll aga peame hoolt kandma selle eest, et plaanitavale ELi missioonile seatakse saavutatavad eesmärgid, koostatakse edukas väljumisstrateegia, et ELi tegevust seal rahastatakse piisavalt, tagatakse vajalikud võimed, kaastakse teisi rahvusvahelisi organisatsioone jne.
