Ajal, mil kriis Ukrainas 2014. aasta novembris aina tuure kogus, polnud ehk isegi üllatav, et president Petro Porošenko sõitis naaberriigi Moldovasse kohtuma sealse peaministriga ja rõhutas avalikes esinemistes oma veendumust mõlema riigi “vabas, demokraatlikus ja õitsvas tulevikus” “suuremas Euroopa pere rüpes”. Mõned olid lausa hämmastunud (mida tõendavad sageli esinenud pealkirjad “Porošenko räägib rumeenia keeles”), et ta oli võimeline väljendama neid mõtteid võõrustava riigi keeles – mida ta oli õppinud nooruspõlves Edela-Ukrainas Bolgradis, mis sõdadevahelisel ajal oli kuulunud Rumeenia kuningriigi koosseisu ja mis tänapäeval on Lõuna-Bessaraabia stepi paljurahvuselise Budžaki piirkonna olulisemaid keskusi.
Kui ka Porošenko rumeenia keele oskus ei olnud kogenumatele vaatlejatele üllatus – lõppeks oli ta ju 2014. aasta mais kõnelnudvalimiskampaania ajal Tšernivtsis just selles keeles kinnitamaks eri rahvusest ja usust kogukondade kokkusobimist Ukraina kodaniku staatusega -, siis viimased sündmused tema sünnipiirkonnas on olnud märksa ootamatumad.
Loe rohkem: Separatism and Hybrid Warfare in Southern Bessarabia
