Peamiselt Ida-Euroopast pärit poliitikud on kirjutanud USA valitud presidendile Donald Trumpile kirja, milles ütlevad, et Venemaa ei soovi USA suureks muutumist. See on otsene viide Trumpi valimisloosungile, mis rääkis Ühendriikide uuesti suureks tegemisest.
Peamiselt Ida-Euroopast pärit poliitikud on kirjutanud USA valitud presidendile Donald Trumpile kirja, milles ütlevad, et Venemaa ei soovi USA suureks muutumist. See on otsene viide Trumpi valimisloosungile, mis rääkis Ühendriikide uuesti suureks tegemisest.
„Diil Putiniga ei too rahu. Vastupidi, see muudab sõja tõenäolisemaks. Putin vaatab järeleandmistele kui nõrkuse märgile. Ta võib proovida Ameerika usaldusväärsust testida selliste NATO eesliini liitlaste seas nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola,“ kirjutavad allakirjutanud, nende seas ka Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves.
Ametisolevatest poliitikutest on alla kirjutanud vaid Bulgaaria president Rosen Plevniev, kuid lisaks temale on nimekirjas veel Poola endine välisminister Radek Sikorski, Rootsi endine pea- ja välisminister Carl Bildt ja näiteks Läti endine president Vaira Vīķe-Freiberga. Kokku 17 mõjukat inimest.
Tuleb meenutada, et sarnane kiri saadeti ka eelmisele USA presidendile Barack Obamale 2009. aastal ehk tema ametiaja alguses. Erinevalt Trumpist ei rääkinud Obama vajadusest Moskvaga diile teha, tema jaoks oli Euroopa nii-öelda korras. USA ei pidanud sellele kontinendile enam kõrgendatud tähelepanu pöörama. Seevastu on Trump tõesti rääkinud diilide võimalikkusest Putiniga ja pidanud Vene-vastaseid sanktsioone mõttetuks. Trump on ka kritiseerinud Euroopa riikide madalat panust kaitsekulutustesse, mis on aastate jooksul suurendanud USA rahalist osakaalu NATO eelarvesse.
Kuidagi mitte vaibuda tahtev luureskandaal USAs on küll näidanud, et Trump ei pruugi Venemaasse enam mitte nii hästi suhtuda kui valimiskampaania ajal, kuid Euroopa probleem jääb. Probleemi olemus seisneb selles, et niikaua, kui Euroopa Liidul pole iseseisvat kaitsevõimet või niikaua, kui Euroopa julgeolek sõltub USAst, vaatavad peamiselt Ida-Euroopa riigid esimesena USA poole. Säärane asjaolu aga takistab Lääne- ja Ida-Euroopa lähenemist, mida oleks vaja Euroopa Liidule turbulentsel ajal. Aeg- ajalt kostub Lääne-Euroopast süüdistusi Ida-Euroopa russofoobias, kuid kas oleksid Lääne-Euroopa riigid valmis suurendama oma kaitsekulutusi ja seisma siinse piirkonna kaitsmise eest. Muidugi on Lääne-Euroopa riigid panustanud ka siinse piirkonna julgeolekusse, kuid ilma USAta oleks see pigem näitemäng.
Alati saab küsida, missugust kasu säärasest kirjast on? Ent meenutatagu, et mittemidagitegemine ei ole ka lahendus. Pealegi jõudis eesti ajakirjandus süüdistada president Kersti Kaljulaidi, et too pole veel Trumpile helistanud. Nüüd siis on Kaljulaidi eelkäija koos oma mõttekaaslastega Trumpile vähemalt kirjutanud. Ju teavad nemad rahvusvahelisest diplomaatiast rohkem kui meie.
Järgmise Euroopa Liidu eesistujamaana on Eestil tegelikult lausa kohustus maailma diplomaatias kaasa rääkida. Meie ainus võimalus on olla usaldusväärne partner nii ameeriklastele kui ka eurooplastele, kuid seda kõike saab teha üksnes ühiste väärtuste ja lepingute alusel. Meie huvides on ka hoida ameeriklasi ja eurooplasi ühes paadis ja kahtlemata on see kiri säärasest soovist ka kantud.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 13.01.2017.