Kindlus Ungari

Sel nädalal alustas Ungari müüri ehitamist oma piirile Serbiaga, et võidelda paremini illegaalse immigratsiooniga. Nelja meetri kõrgune müür peaks tulema 175-kilomeetri pikkusele piirile kaheksasse kohta, mis olevat Ungari valitsuse sõnul enim populaarsed immigrantide seas.

Sel nädalal alustas Ungari müüri ehitamist oma piirile Serbiaga, et võidelda paremini illegaalse immigratsiooniga. Nelja meetri kõrgune müür peaks tulema 175-kilomeetri pikkusele piirile kaheksasse kohta, mis olevat Ungari valitsuse sõnul enim populaarsed immigrantide seas.

Enne, kui hakata lahkama Ungari otsuse eetilisi ja ajaloolisi külgi, tuleb öelda, et Ungari pole immigratsiooni probleemi välja mõelnud. Sel aastal on Ungarisse tulnud 80 000 immigranti, kellest küll paljud on liikunud edasi Saksamaale või Rootsi. Eelmisel aastal ent tuli Ungarisse umbes 43 000 immigranti, seega on kasv olnud poole aastaga pea kahekordne. Immigrandid tulevad peamiselt sõjast räsitud riikidest – Afganistanist, Süüriast ja Iraagist.
Euroopa Liit tähistas eelmisel aastal Berliini müüri langemise 25. aastapäeva. 9. novembril 1989 saabus sümboolselt lõpp külmale sõjale, kui inimesed tungisid läbi üle veerand sajandi Berliini lõhestanud müüri. Ent võibolla vähem tuntum on fakt, et Berliini müür lekkis juba varem. Nimelt oli Ungari avanud 1989. aasta kevadsuvel oma piiri nii, et idasakslased võisid Austria kaudu jõuda Lääne-Saksamaale. Ungari otsus avada piir läänemaailmaga muutis tegelikult Berliini müüri langemise paratamatuks.
Nüüd aga on just Ungari riik, mis ehitab Euroopasse uusi müüre. 25 aastaga on olukord Euroopas drastiliselt muutunud. Võiks isegi öelda, et veel kümme aastat tagasi, kui toimus Euroopa Liidu suur laienemine, oleks mõte müüridest tundunud kohatu. Kuid juba siis elas maailm 11. septembri 2001 ja 2003. aasta Iraagi sõja järelmite varjus. 2015. aastaks on nendele lisandunud enamikus läbikukkunud revolutsioonid Araabia riikides ja Islamiriigi pealetung. Põgenike hulk on mõne aastaga mitmekordistunud.
Loomulikult on erinevus 1989. aastast ka selles, et idasakslased läksid oma lääne rahvuskaaslaste juurde ja lõimusid edukalt. Saksamaade taasühinemine, ehkki vaevaline, ei tekitanud siiski sääraseid pingeid nagu moslemikogukonnad lääne ühiskonnas. Ka hilisem ümberasumine Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse on olnud valutum protsess.
Tundub ka, et mõnes mõttes töötab Ungari otsus müür püstitada riigi senise poliitika vastu. On ju Ungari toetanud aktiivselt neid ungarlasi, kes elavad väljaspool riigi piire. Teatavasti kaotas Ungari pärast Esimest maailmasõda kaks kolmandikku oma territooriumist ja 3, 3 miljonit ungarlast avastas end elamas väljaspool Ungarit. Serbias elab umbes veerand miljonit ungarlast ja pole kahtlust, et tekkiv müür ja sellega koos ilmselt karmistuv piirikontroll veeretab takistusi ka Serbia ungarlastele suhtlemisele Ungariga. Ent näib siis, et immigrantide oht kaalub üles muud asjaolud.
Ennekõike tähendab Ungari otsus müür püstitada seda, et solidaarsus Euroopas on hääbumas. Iga riik tegeleb ise probleemidega, mida annaks kindlasti paremini lahendada üleeuroopalisel tasemel. Ungari müür ei kaota immigrantide tulva Euroopasse, vaid lisab miinuspunkte juba praegu halvas valguses olevale Budapestile. Tasub meenutada sedagi, et pärast Ungari ülestõusu mahasurumist Nõukogude tankide poolt 1956. aastal võttis Euroopa vastu sadu tuhandeid ungari põgenikke. 20 000 neist jõudis Jugoslaaviasse, mille osaks oli ka praegune Serbia. Ajalugu on kordumas, kuid ümberpöördult ja farsina.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 17.07.2015.