Kaukaasia sõjamängud

Ligi nädala eest lõppesid Venemaa lõunaosas suurõppused Kavkaz-2012, milliseid Vene meedia kirjeldas peamiselt kui siseriikliku julgeoleku tagamisele suunitletud sõjamänge. Olukord Põhja-Kaukaasias on jätkuvalt rahutu ja Sotši olümpiamängud pole enam mägede taga. Tegelikkuses kandis Kavkaz-2012 eneses viiteid valmistumisele täiemõõduliseks konventsionaalseks konfliktiks, mis lisaks Venemaale hõlmaks ka naaberriike.

Ligi nädala eest lõppesid Venemaa lõunaosas suurõppused Kavkaz-2012, milliseid Vene meedia kirjeldas peamiselt kui siseriikliku julgeoleku tagamisele suunitletud sõjamänge. Olukord Põhja-Kaukaasias on jätkuvalt rahutu ja Sotši olümpiamängud pole enam mägede taga. Tegelikkuses kandis Kavkaz-2012 eneses viiteid valmistumisele täiemõõduliseks konventsionaalseks konfliktiks, mis lisaks Venemaale hõlmaks ka naaberriike.

17.-23. septembrini väldanud õppuste Kavkaz-2012 tegevus toimus laialdasel „sõjateatril“, mis hõlmas suurt osa ühendatud strateegilise väejuhatuse (ÜSVJ) „Lõuna“ vastutusalast alates Mustast merest läänesuunal kuni Kaspia mereni idasuunal.
Maavägede tegevus oli koondunud peamiselt neljale Põhja-Kaukaasia vahetus läheduses asunud polügoonile Krasnodari krais, Astrahani oblastis, aga ka näiteks Dagestanis.
Tähelepanu väärivad seejuures peamiselt kaks seika.
Esiteks oli õppuste stsenaariumis üheselt äratuntavad täiemõõdulisele tavasõjale viitavad elemendid. Nii oli Kavkaz-2012 üheks episoodiks Novorossiiski lähistel maandunud tingliku vastase merejalaväedessandi tõrjumine.
Dessandi purustamiseks mõeldud vasturünnakus osales terve motolaskurbrigaad, kelle operatsioone toetasid suurtükivägi ning ründekopterid ühes ründelennukitega.
Pommitajad ründasid samal „konventsionaalse vastase“ varustuskolonne ja lahinguüksuseid tingliku vastase tagalas. Strateegilised pommitajad Tu-160 ning Tu-22M3 jagasid aga täppisrelvadega (tõenäoliselt tiibrakettidega) tinglikke lööke sügaval vastase tagalas asuvatele kõrgväärtusega sihtmärkidele.
Vene militaaranalüütiku Aleksandr Goltzi hinnangul võib pidada tõenäoliseks, et viimatimainitud episoodi käigus harjutasid Vene strateegilised pommitajad ka vastasele tingliku taktikalise tuumalöögi andmist (Ежедневный журнал, 20.09.2012).
Stsenaarium ühes Kavkaz-2012 kaasatud üksuste ning lahingutehnika loeteluga (vt allpool) viitavad üheselt valmistumiseks täiemõõduliseks tavasõjaks. Iseküsimus on muidugi see, millist võimalikku oponenti Vene kindralstaap võiks silmas pidada.
Piirkonnas nimelt puuduvad riigid, kes omaksid võimet viia läbi Venemaa vastu suunatud mastaapseid pealetungioperatsioone.
Seik number kaks. Paralleelselt Venemaal toimunud õppustega Kavkaz-2012 toimusid õppused ka Armeenias: nimetuse Vzaimodeistvije-2012 (Koostöö-2012) all treenisid seal ühisoperatsioonide läbiviimist Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO – SRÜ nn sõjaline tiib) liikmesriikide üksused.
Peamiselt tähendas see Vene relvajõudude (üks pataljon 98. õhuründediviisi koosseisust) ja Armeenia relvajõudude üksuseid, aga osalesid ka Vene siseministeeriumi eriüksused ning Kasahstani ja Kõrgõzstani eriväelased.
Ka Armeenias toimunud Vzaimodeistvije-2012 tegevust juhtis Vene relvajõudude ÜSVJ „Lõuna“ staap. Seega on mõistlik oletada, et kuigi formaalselt oli Venemaal ja Armeenias toimunud tegevus liigendatud erinevateks õppusteks, oli sisuliselt tegemist ühe ja sama strateegilise sõjamänguga (Независимая газета, 18.09.2012).
Samasugust skeemi rakendas Venemaa ka aastal 2009, kui Vene Euroopa-osas ja Valgevenes toimunud strateegilised suurõppused olid formaalselt jaotatud kaheks erinevaks ürituseks – Zapad-2009 ning Ladoga-2009 (vt „Sõnad ja teras“ , Kaarel Kaas, Postimees, 19.09.2009)
Kahe eelpool kirjeldatud asjaolu koosmõju võib jätta mulje, et Vene kindralstaap valmistub võimalikuks konventsionaalseks relvakonfliktiks Taga-Kaukaasias – piirkonnas mis hõlmab Georgiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani ning on vahetus puutumuses Iraani ja energiarikka Kaspia mere basseiniga.
Kavkaz-2012 raames toimunust on märkimisväärsed veel alljärgnevad asjaolud:
•Tegemist oli ühendväeliikide kontseptsiooni järgiva õppusega, kus ühtse juhtimise alla oli koondatud erinevate väe- ja relvaliikide üksused. Lisaks olid õppuste juhtkonnale allutatud ka FSB, erakorraliste olukordade ministeeriumi ning teiste tsiviilasutuste üksused.
•Erilist tähelepanu pöörati lahingutegevuse võrgukeskse juhtimise (network-centric warfare) süsteemide testimisele. Vene leksikas kasutatakse terminit „automatiseeritud juhtimissüsteemid“. Õppustel osalenud üksustest kasutasid mainitud süsteeme 7. õhuründediviisi ning 5. motolaskurbrigaadi allüksused.
•Õppuste käigus oli üks põhirõhke ka täppisrelvastuse kasutamisel, peamiselt õhuründevahenditel (lennukitelt tulistatavad tiibraketid, „targad“ pommid jms.). Osales märkimisväärne hulk Vene uusimaid relvasüsteeme – taktikalised raketikompleksid „Iskander-M“ ning kaugmaa õhutõrjekompleksid S-400.
•Nagu ka varasemate Vene strateegiliste õppuste puhul tavaks saanud, harjutati üksuste ja formeeringute strateegilist väesiiret Venemaa piires – näit. 5. motolaskurbrigaad paikneb alaliselt Moskva lähistel Alabinos; kompleksidega Iskander-M relvastatud brigaadid Pihkva lähistel ja Kaliningradis; kompleksidega S-400 relvastatud õhutõrjeüksused Moskva lähistel ja Kaliningradis.
Valik osalenud üksuseid ja relvastust:
•Musta mere laevastiku alused ja merejalaväeüksused; Põhjalaevastiku alused
•Kaspia flotilli alused ja merejalaväeüksused
•7. õhuründediviisi üksused
•98. õhudessantdiviisi üksused (Vzaimodeistvije-2012)
•5. motolaskurbrigaad (alaline paiknemiskoht Alabino, Moskva oblast)
•102. sõjaväebaas (asukohaga Armeenias, Vzaimodeistvije-2012)
•Lõuna-Osseetias paikneva 4. sõjaväebaasi operatiivgrupp
•Taktikalised raketikompleksid „Iskander-M“ ja „Totška-U“
•Rohkem kui 40 pommitajat Su-24M ja ründelennukit Su-25SM
•Rohkem kui 10 hävituslennukit Su-27 ja MiG-29
•Rohkem kui 50 ründekopterit Mi-35, Mi-28N ja Mi-24
•Ligi 10 strateegilist pommitajat Tu-16 ja Tu-22M3
•Rohkem kui 5 tankerlennukit Il-76MD
•Üle 100 erineva suurtüki ja suurtükiväesüsteemi
•Rohkem kui 200 soomusmasinat
•Ligi 10 sõjalaeva ja kaatrit
•Ligikaudu 8000 sõjaväelast (Kavkaz-2012)