Kas Läti ranniku lähedal nähti Venemaa Musta mere laevastiku allveelaeva?

Venemaa Kilo-klassi allveelaevad, mida on nähtud Läti ranniku lähedal majandusvööndi vetes, ei pruugi olla üldse Balti laevastiku alused, vaid uued allveelaevad, mis harjutavad tegutsemiseks Mustal merel. Venemaa Balti laevastikul on küll kaks Kilo-klassi allveelaeva - B-227 Võborg ja B-806 Dmitrov -, kuid nähtud alused võivad olla ka kaks uut Musta mere laevastikule mõeldud täiustatud Kilo-klassi allveelaeva - Novorossiisk ja Rostov-na-Donu -, mis läbivad enne Mustale merele saatmist siin merekatsetusi.

Venemaa Kilo-klassi allveelaevad, mida on nähtud Läti ranniku lähedal majandusvööndi vetes, ei pruugi olla üldse Balti laevastiku alused, vaid uued allveelaevad, mis harjutavad tegutsemiseks Mustal merel. Venemaa Balti laevastikul on küll kaks Kilo-klassi allveelaeva – B-227 Võborg ja B-806 Dmitrov -, kuid nähtud alused võivad olla ka kaks uut Musta mere laevastikule mõeldud täiustatud Kilo-klassi allveelaeva – Novorossiisk ja Rostov-na-Donu -, mis läbivad enne Mustale merele saatmist siin merekatsetusi.

Tasub tähele panna, et Venemaa allveelaevade täheldamisest Läti ranniku lähedal teatades kasutas Venemaa valitsusele kuuluv RT sedasama iseloomulikku “musta augu” nimetust, mida oli kasutatud varasemas, 2015. aasta jaanuari uudisloos täiustatud Kilo-klassi diisel-elektriallveelaevast Roston-na-Donu, mis pidi asuma süvaveekatsetusteks 4000-kilomeetrisele teekonnale Peterburist Barentsi merre.
Need eraldi sündmused seovad olukorra Läänemerel Musta mere ja Vahemere idaosaga üheks suureks strateegiliseks mosaiigiks. Kõrvuti uudistega võimsast vägede valmisoleku ja siirmise erakorralisest õppusest riigi põhjaosas andis Venemaa 17. märtsil teada ka allveelaevade brigaadi moodustamisest Mustal merel, sealhulgas sellele ülema määramisest, kes varem teenis Vaikse ookeani laevastikus. Arvatakse, et brigaadi hakkab kuuluma kuus täiustatud Kilo-klassi allveelaeva, mis peaksid jõudma teenistusse 2016. aasta lõpuks.
Et kaks esimest allveelaeva pole veel Mustale merele jõudnud, pole sugugi kindel, et Musta mere laevastiku allveelaevade brigaadi moodustamine püsib ajagraafikus. Aga kui see lõpuks teoks saab, annavad uued allveelaevad Venemaale Mustal merel tublisti operatiivseid eeliseid. Lisaks peitetehnoloogia kasutamisele, millest Venemaa ajakirjandus uhkusega kõneleb, on neil ka maismaarünnakuteks sobiv raketisüsteem Kalibr. Nii saaks Venemaa rakendada sõjalist jõudu Ukraina, Georgia, Bulgaaria ja Rumeenia territooriumi vastu. Mistral-klassi dessantlaevade puudumise korral, mida Venemaa lootis Mustale merele paigutada, oleks selline võime Musta mere laevastikule äärmiselt teretulnud.
Teine Musta mere laevastiku allveelaevaprogrammi eesmärk on kasutada neid aluseid pääsuks Vahemerele. Siinkohal tuleb märkida, et selle puhul on otsustava tähendusega Türgi väinad. Ent Venemaa suhted Türgiga pole kaugeltki sõbralikud. Hiljutine vahejuhtum, kus Türgi F-16 hävituslennukid tõusid õhku saatma Venemaa Il-20 luurelennukit, iseloomustab kenasti suhete keerulisust. Teiselt poolt on Türgi ajakirjanduses tähele pandud äsjast Venemaa ja Küprose kokkulepet, mille kohaselt Venemaa sõjalaevad võivad peatuda Küprose sadamates. Sami Kohen kirjutas Türgi ajalehes Milliyet, et Venemaa järgib samm-sammult oma strateegiat suurendada kohalolekut ja mõju Vahemere idaosas. See aga annab märku piirkondliku jõudude tasakaalu võimalikust muutumisest.¹
Veel üks Venemaa ja Türgi sõjaväe vastandlik kokkupuutumine leidis aset NATO alalise mereväegrupi nr 2 õppuse ajal Mustal merel. 4. märtsil sooritasid Krimmist Novofedorivkast õhku tõusnud Musta mere laevastiku kolm hiljaaegu Krimmi toodud 4+ põlvkonna hävituslennukit Su-30 ja neli ründelennukit Su-24 “vaatluslennu” USA raketiristleja Vicksburg ja Türgi fregati Turgutreis kohal.²
NATO pidas oma õppuse kinnitamaks, et liitlasjõud pääsevad Vahemerelt Mustale merele, ja toetamaks Musta mere äärseid NATO liikmesriike, näiteks Bulgaariat ja Rumeeniat, kuid Ukraina olukord on endiselt äärmiselt haavatav, sest see riik ei saa otseselt kasu NATO garantiist. Ehk kõige suurem mure peitub Venemaa ohus Musta mere suurele sadamale Odessale, mis on seniajani Ukraina võimu all. Ukraina kaitseb küll Odessat nii maalt, õhust kui ka merelt, kuid riigi mereväedoktriin on alles väljatöötamisel. Pärast Krimmi annekteerimist on Ukraina käsutuses vähe tegevuskõlblikke laevu, neist peamine on mereväe lipulaev, Krivak-klassi fregatt Getman Sagaidatšnõi. Ühes hiljutises artiklis, mille kirjutasid kahasse Ukraina mereväe kõrgem staabiohvitser Andrii Rõženko ja Tsiviil-sõjaliste Suhete Keskuse ekspert Glen Grant, kutsuti üles koostama mereväedoktriini ning alustama Ukrainale uute ja kasutatud mitmeotstarbeliste moodullaevade ja väiksemate aluste hankimist juba 2015. aastal.³
Positiivsema poole pealt võib siiski öelda, et avalik pealetung Odessa hõivamiseks tundub minevat Venemaale liiga kulukaks, et seda tõsiselt kaaluda. Sellisel juhul on Venemaa peamiseks sõjalis-strateegiliseks instrumendiks tõenäoliselt Venemaa relvade võimsuse ja hävitusjõu propaganda. Niisugune “austust nõudev” ja hirmu sisendav propaganda on nagunii omane Venemaa poliitikale nii Musta kui ka Läänemere piirkonnas. Et tuua vaid üks näide, siis teatas Interfax eile Tu-22M3 (Backfire) pommituslennukite siirmisest Krimmi ning taktikaliste rakettide Iskander meritsi toimetamiseks Kaliningradi oblastisse sealse maaväe tugevdamiseks – mõlemad on tuumarelva kanda suutvad relvad.
______
¹ Milliyet, 28. 02 .2015, http://www.milliyet.com.tr/dogu-akdeniz-de-rus-nufuzu/dunya/ydetay/2020649/default.htm. Kasutatud artikli ingliskeelset tõlget BBC monitooringu tellimuse vahendusel.
² RIA Novosti, 4. märts, http://ria.ru/defense_safety/20150304/1050829262.html. Kasutatud artikli ingliskeelset tõlget BBC monitooringu tellimuse vahendusel.
³ “12 krokiv dlja vidrodženija i rozvitku VMSU” (“12 sammu Ukraina mereväe taassünniks ja arenguks”), Ukraina Sõjaväe-, Konversiooni- ja Desarmeerimisuuringute Keskuse väljaanne Võklõkõ i Rõzõkõ, nr 5 (21), 16. märts 2015, lk 10 (veebis http://geostrategy.org.ua/ua/analitika/item/732-vikliki-i-riziki-5-21).