Kas kõik Baltimaade venekeelsed elanikud on Venemaa sõbrad?

Sageli spekuleeritakse, et Eesti, Läti ja Leedu venekeelsest elanikkonnast võib saada viies kolonn, mis õõnestab Balti riikide suveräänsust ja tõukab nad Venemaale lähemale. Kas neil kartustel on alust? Kas me peaksime Balti riike täielikult usaldama?

Sageli spekuleeritakse, et Eesti, Läti ja Leedu venekeelsest elanikkonnast võib saada viies kolonn, mis õõnestab Balti riikide suveräänsust ja tõukab nad Venemaale lähemale. Kas neil kartustel on alust? Kas me peaksime Balti riike täielikult usaldama?

Esiteks ei ole Eestis, Lätis ja Leedus elavad venekeelsed inimesed ühtne rühm. Pärast Teist maailmasõda tõi Nõukogude võim Eestisse rohkelt lihttöölisi ja täna moodustab venekeelne vähemus veerandi elanikkonnast. Lätis moodustavad venekeelsed elanikud, kellest paljud on hea haridusega ning olid märkimisväärse mõjuga poliitikas ja ärielus juba enne sõda, ligikaudu kolmandiku. Leedus on venekeelset vähemust ainult umbes 8 protsenti elanikest.
Samuti ei ole mitte kõik venekeelsed elanikud venelased. Kõigis kolmes riigis on teisigi vähemusi, näiteks ukrainlased, valgevenelased, poolakad või ka rahvuslikult segapäritolu inimesed, kellest paljude kodune keel on vene keel.
Eestis läbi viidud uuring näitas, et venekeelsed elanikud saab jagada sõltuvalt nende lõimituse astmest viide rühma. Üle kolmandiku on suhteliselt edukalt lõimunud ja peab ennast kuuluvaks Eesti ühiskonda, ülejäänud on aga Eestiga vähem seotud ja eri määral orienteeritud teistele riikidele, sealhulgas Venemaale. See suurem venekeelsete elanike rühm, kellest paljud on lihttöölised, pensionärid või töötud, võib olla Kremli desinformatsioonile vastuvõtlik. Kuid nende lojaalsus Eesti suhtes ei sõltu tingimata eesti keele oskusest.
Seepärast on oluline eristada venekeelsete elanike rühmi. Märkimisväärne hulk neist on lojaalne asukohariigi valitsuse suhtes ja nad peavad ennast eestlaseks, lätlaseks või leedulaseks. Neil peab olema ka õigus pidada ennast venelaseks, ilma et see seoks neid automaatselt Moskva praeguse režiimiga – samamoodi oleks vale väita, et 1930. aastatel olid kõik sakslased natsid. Kedagi ei sunnita ega tohigi sundida kõnelema kodus eesti või läti keelt.
Loe edasi: Emerging Europe