Kui Briti ja Prantsuse riigipead avasid La Manche’i väina alt kulgeva eurotunneli 1994. aastal, öeldi palju ilusaid sõnu. Nii kõneles Briti kuninganna prantsuse keeles, nimetades tunnelit kaukestvaks sidemeks Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel.
Kui Briti ja Prantsuse riigipead avasid La Manche’i väina alt kulgeva eurotunneli 1994. aastal, öeldi palju ilusaid sõnu. Nii kõneles Briti kuninganna prantsuse keeles, nimetades tunnelit kaukestvaks sidemeks Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa vahel.
Side on tänaseks aga jõudnud sinnamaani, kus Ühendkuningriik on pakkunud Prantsusmaale umbes kümme miljonit eurot, et ehitada uus tara Calais’sse pärast esmaspäeva, mil migrandid tegid ligi 2000 katset pääseda eurotunnelisse. Prantsuse politsei andmeil tehti teisipäeva öösel veel 1500 katse, kusjuures hukkus üks Sudaani päritolu migrant, saades löögi veoautolt.
Ühendkuningriik on maksnud praeguseks juba ligi viis miljonit eurot, et paigaldada tõkked eurotunneli Prantsuse poole algusse. Eurotunneli kompanii, mis korraldab tunnelis liiklust Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi vahel, soovib miljoneid eurosid enam kompensatsiooniks, sest eurotunneli töö on olnud migrantide tõttu häiritud.
Ühesõnaga, Euroopasse kerkivad taas tarad, tõkked ja müürid. Ungari on juba püstitamas tara ja võibolla ka müüri Serbia piirile, nüüd siis Prantsusmaa. Teisalt on videotest tõepoolest näha, kuidas Calais’s trügivad migrandid veoautodele ja segavad igati eurotunnelisse sisenemist.
Ent küsigem nüüd, miks soovivad migrandid üldse Ühendkuningriiki jõuda? Miks ei jää nad pidama Prantsusmaale või ei soovi liikuda edasi mõnda teise Mandri-Euroopa riiki, kuhu neil oleks ilmselt lihtsam pääseda kui Ühendkuningriiki kitsa eurotunneli kaudu?
Erinevalt Prantsusmaast või Saksamaast saavad Ühendkuningriiki jõudnud kohe varjupaigataotleja staatuse. Seni, kui igat juhtumit läbi vaadatakse, pannakse migrandid katuse alla, neid toidetakse ja nad saavad natuke ka raha.
Kuus kuud hiljem võivad migrandid taotleda tööluba. Ent nad saavad edukalt töötada ka ilma loata, sest musta majanduse osakaal ületab Prantsuse analoogi mitmekordselt. Illegaalse immigrandi palganud tööandjat ei oota Ühendkuningriigis karistus.
Briti ajalehe The Guardian järgi on lisaks paremale kohtlemisele suurimaks külgetõmbejõuks migrantidele veel ID-kaardi puudumine. Ühendkuningriigis pole kellelgi õigust nõuda teilt dokumente, kui teid ei kahtlustata just kuriteos. Prantsusmaal peavad migrandid enamasti leidma endale ise ulualuse ja ilma ID-kaardita ei saa nad sisuliselt midagi teha.
Prantsusmaa on juba aastaid tagasi väljendanud lootust, et britid võtavad midagi ette oma seadustega muutmaks oma riiki migrantidele vähem atraktiivsemaks, kuid nagu näha nädala alguse sündmustest, tunglevad migrandid jätkuvalt uduse Albioni ukse taga.
Siin võibolla peitubki kogu migrantide probleemi olemus. Nimelt selles, et Euroopa Liidus puuduvad ühetaolised reeglid migrantide suhtes. Võidakse ju vastu väita, et Euroopa Liidu tasemel migrantide küsimuse lahendamine riivaks taas iga liikmesriigi suveräänsust. Samas on tegelikkus selline, et mõni liikmesriik on jäänud migrantidega üksi silmitsi ja ei saa abi ka Euroopa Liidult. Ühetaolisem süsteem aitaks kindlasti vähendada migrantide koondumist mingitesse kohtadesse ja tõmbaks maha ka pingeid liikmesriikide endi vahel. Ent Euroopa Liidu tasemel reeglite loomine seisab alles ees ja seni saamegi näha tungleivad migrante eurotunneli alguses.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 31.07.2015.
