Eelmisel nädalal ütles uue valitsuse peaministrikandidaat Jüri Ratas, et lähtuda ei tuleks mitte eelarvetasakaalu, vaid turvalise elukeskkonna ja majanduskasvu põhimõttest.
Eelmisel nädalal ütles uue valitsuse peaministrikandidaat Jüri Ratas, et lähtuda ei tuleks mitte eelarvetasakaalu, vaid turvalise elukeskkonna ja majanduskasvu põhimõttest.
Eelarvetasakaal ei pruugi veel muidugi välistada majanduskasvu, ehkki mõni analüütik on väitnud vastupidist. Ent on loomulik aru saada, et valitsusse tulev Keskerakond soovib muuta seniseid, pigem parempoolsete valitsuste majanduslikke põhimõtteid.
Kuidas täpselt need põhimõtted kirja pannakse, jääb koalitsioonilepingu tekstis näha ja ilmselt käivad mõne küsimuse üle ka tulised vaidlused. Kuid kogu teema juures on ka väline mõõde ehk asjaolu, et Eesti kuulub Euroopa Liitu ja veel euroalasse. See aga tähendab, et Eesti peab järgima nõndanimetatud Euroopa Semestri poliitikaid, mis seisneb Euroopa Komisjoni eelarve-eeskirjade järgimises. Igal semestril annab komisjon Eestile, nagu ka teistele liikmesriikidele soovitusi, mida teha majanduskasvu parandamiseks.
Meeldetuletuseks: Euroopa Semester kutsuti ellu Kreeka eelarvekriisi tagajärjel. Teatavasti paiskas Kreeka lodev ümberkäimine eelarvega kriisi terve eurotsooni, misjärel otsustati, et eelarvepoliitika ei saa igas liikmesriigis olla suvaline, vaid tuleb kokku leppida aluspõhimõtted. Nende täitmist aga jälgib Euroopa Komisjon.
Esialgu pole mõtet väga muret tunda, sest järgmise aasta eelarve on juba paigas. Üleeilse Euroopa Komisjoni pressiteate järgi vastab see ka Euroopa Liidu eelarve-eeskirjadele. Veel vastavad eelarve-eeskirjadele neli liikmesriiki. Seega on Eesti jätkuvalt heas kirjas ja ei tundu olevat hea mõte hakata seda lõhkuma.
Kuid eeldatav Jüri Ratase valitsus ei pruugi seista nii lõhkise küna ees, kui esialgu paistab. Hoolimata sellest, et plaan makse tõsta ja laenu võtta, võib ajada harja punaseks eelarvetasakaalu pooldajatel, ei tähenda see veel Kasvu- ja Stabiilsuspaktist kõrvalekaldumist. Ütleb ju ka komisjon oma eelarveteatises, et Stabiilsus- ja Kasvupakti pime järgimine, ilma et kasutataks ära paktis sisalduvat paindlikkust, ei anna soovitud tulemust. Seda eriti praeguse nigela majanduskasvu kontekstis.
Lisaks meenutab Euroopa Komisjon ka Euroopa investeerimiskava, mida liikmesriikide valitsused võiksid järgi. Seega on rõhk investeeringutel ja majanduskasvu tekkimisel.
Nendele, kes nüüd ütlevad, et käib taas üks Brüsseli ees koogutamine, tuleks meenutada, et Eesti ise võttis endale fiskaalsed kohustused Euroopa Komisjoni ees. Lisaks sellele ei koosta Euroopa Komisjon kunagi üksi riigipõhiseid soovitusi, vaid need arutatakse läbi vastava liikmesriigiga. Kunagi tekitas suurt elevust plaan lisada riigipõhistesse soovitustesse automaks, aga praegu annavad esialgsed teated alust arvata, et ka uus koalitsioon kavandab mingil kujul automaksu kehtestamist.
Eesti kunagine peaminister, praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip on otseselt seostanud Eesti kuulumist euroalasse ka Eesti julgeolekuga. Seega on meie tugeval majandusel ka julgeolekualane mõõde.
Hiina kunagine liider Deng Xiaoping ütles, et pole vahet, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab. Ja tõesti, võibolla pole ka vahet, missugust värvi on Eesti valitsus, peaasi on, et stagnatsioonist üle saadakse.
Blogi jaoks veidi täiendatud tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 18. novembril.
