Ka Putini puududes domineeris tema päevakava Normandia grupi Ukraina-teemalisel kohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel võõrustas Ukraina presidendi Petro Porošenko tungival nõudmisel 24. augustil Berliinis teda ja Prantsusmaa presidenti François Hollande’i (Normandia grupp ilma Venemaata). See enneolematus formaadis kohtumine järgnes relvarahu süstemaatilisele rikkumisele ja rahvusvahelise seiremissiooni avalikule saboteerimisele Venemaa ja ta käsilaste poolt.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel võõrustas Ukraina presidendi Petro Porošenko tungival nõudmisel 24. augustil Berliinis teda ja Prantsusmaa presidenti François Hollande’i (Normandia grupp ilma Venemaata). See enneolematus formaadis kohtumine järgnes relvarahu süstemaatilisele rikkumisele ja rahvusvahelise seiremissiooni avalikule saboteerimisele Venemaa ja ta käsilaste poolt.

Kohtumist ilma Venemaa presidendi Vladimir Putinita pidades vältis Merkel avalikku sõnasõda Normandia grupis (Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina). See võimaldas Merkelil ja Hollande’il avaldada Porošenkole otsest survet, et Ülemraada võtaks 31. augustil vastu põhiseaduse paranduse Venemaa kontrolli all oleva Donetski-Luganski enklaavi “omavalitsuse” kohta.
Merkel ja Hollande said neid ühepoolseid järeleandmisi Porošenkolt palju tõhusamalt nõuda Putini puududes, sest nii ei jäänud (nagu varasematel Normandia grupi kohtumistel) mulje, et nad asuvad Venemaa poolele. Merkel oli siiski kohtumise eelnevalt Moskvaga koordineerinud (Interfax, 20. august).
Ülemraada võttiski põhiseaduse paranduse 31. augustil esimesel lugemisel suure häälteenamusega vastu. See tähendas ühtlasi, et Kiiev ei seisa enam vastu “valimistele”, mis legitimeerivad Donetski-Luganski Moskva-meelsed võimud. Nende “valimiste” korraldamiseks valmistatakse praegu ette Ukraina valimisseaduste muutmist. Porošenko ja tema toetajad kinnitasid parlamendiarutelu ajal, et Ukraina kaotab Lääne toetuse ja jääb Venemaaga üksi silm silma vastu, kui Ülemraada ei hääleta nii, nagu vaja (Ukrinform, 31. august, 1. september).
Merkel ja Hollande helistasid Porošenkost mööda minnes hiljem Putinile ja teavitasid teda räägitust. Sama kõne käigus arutasid kolm riigijuhti ka juriidilist baasi, mis tuleb kiiresti luua oktoobrikuiste “valimiste” korraldamiseks Donetskis-Luganskis (Bundeskanzlerin.de, Elysee.fr, Kremlin.ru, 29. august).
Porošenko pöördumine Merkeli poole korraldada Normandia grupi kohtumine ilma Venemaata oli mõeldud diplomaatilise toetuse leidmiseks, et lõpetada lahingud (vt eespool). Kiiev nähtavasti tundis, et tal on veenvad tõendid Venemaa relvarahu rikkumise kohta. Berliin omalt poolt pakkus Porošenkole kompromissi, mis vastab igati Venemaa sõjalis-diplomaatilisele taktikale, nimelt: Venemaa ja käsilaste jõud peatavad oma kurnamissõja, kui Ukraina annab järele Donetski-Luganski põhiseadusliku staatuse osas ja tunnistab eesseisvad valimised kehtivaks.
Lääne poolelt juhib diplomaatilist protsessi Saksamaa, kuna Euroopa Liit ja Ühendriigid selles ei osale. Normandia grupi kohtumine Berliinis ilma Venemaata annab märki Saksamaa valitsuse või vähemalt kantsleriameti (välisministeerium selles ei osalenud ja tundus olevat üldse kõrvale jäetud) hinnangute taktikalisest muutumisest. Enne kohtumist survestasid Berliin ja Pariis Kiievit täitma Minsk-2 vaherahuleppe poliitilised tingimused ennaktempos ja tingimusi esitamata, st ilma minimaalse eeltingimuseta, milleks on püsiv ja kontrollitav relvarahu.
Nähtavasti on Berliin nüüd oma positsioone ümber hinnanud. Ilmselt tunnistatakse nüüd, et kestev relvarahu peab tulema kõigepealt, kas või juba selleks, et puhastada teed konflikti külmutamiseks vastavalt juriidilisele alusele, mille nägi ette Minski vaherahu. See hõlmab Venemaa kontrollitava Donetski ja Luganski territooriumi “omavalitsust” (mida mitteametlikult nimetatakse ka eristaatuseks) ning nende poliitilis-administratiivsete struktuuride tunnistamiseks legitiimseks.
Kõige selle teostamine peab algama kohalike valimistega Venemaa kontrollitaval territooriumil, eeldatavalt 25. oktoobril, mis oleksid osa kogu Ukrainas sel päeval toimuvatest kohalike omavalitsuste valimistest. Kui see korda läheb, on Moskva-meelsed võimud tunnistatud Donetski ja Luganski seaduslikult valitud võimuks ning nad muutuvad Kiievi igati legitiimseks partneriks põhiseaduse uuendamisel. Ukraina parlament võtab seejärel teisel ja lõplikul lugemisel vastu põhiseaduse paranduse territooriumi omavalitsuse kohta. Protsessi lõpptähtaeg on vastavalt Minsk-2 vaherahuleppele 31. detsember.
ELi asutused Brüsselis on juba ilmutanud tüdimust Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide ja Venemaa vastusanktsioonide suhtes. 1. septembril teatas EL sanktsioonide pikendamisest veel kuueks kuuks oodatud kaheteistkümne kuu asemel. Nähtavasti loodab Brüssel, et Venemaa täidab järgmisel poolel aastal mõned Minski leppega ette nähtud kohustused, mis võimaldab alustada vastastikust sanktsioonide leevendamist. See näitab vaid ELi poliitilist vaakumit, et Venemaa sõda Ukrainas puudutati Porošenko visiidi ajal Brüsselissse 28. augustil kõigest möödaminnes (EurActiv, 29. august).