Teisipäeval esitletud Eurobaromeetri Eesti osa tõi päevavalgele mitu huvitavat arvu, näidates esmajoones inimeste kahanenud hirmu immigratsiooni ees ja jätkuvat toetust Euroopa Liidule.
Teisipäeval esitletud Eurobaromeetri Eesti osa tõi päevavalgele mitu huvitavat arvu, näidates esmajoones inimeste kahanenud hirmu immigratsiooni ees ja jätkuvat toetust Euroopa Liidule.
Muidugi tuleb esmalt öelda, et immigratsiooni tajumisega pole lood pilvitud. Nii on välisimmigratsiooni ehk immigratsiooni kolmandatest riikidest hõlmavas tabelis Eesti tagumises otsas koos Lätiga. Nendes riikides arvab välisimmigratsioonist positiivselt üksnes 14 protsenti. Tabeli eesotsas on Rootsi 64 protsendiga. Tervikuna suhtub Euroopa Liit välisimmigratsiooni negatiivselt – 56 protsenti on välisimmigrantide vastu. Selge, missugune teema on Euroopa riikides peetavaid valimisi silmas pidades esikohal.
Ent samas on muutunud Eestis immigratsiooni tähtsustamine. Kui 2015. aasta sügisel oli see inimeste arvates kõige tähtsam probleem, siis 2016. aasta sügisel ehk küsitluse tegemise aegu oli immigratsiooni teema alles neljandal kohal. Sellest ettepoole jäid töötus, majanduslik olukord ning esikohal oli tervis ja sotsiaalkindlustus. Uuringut tutvustanud TNS Emori analüütiku Aivar Voogi sõnul võis olla selle põhjuseks ka asjaolu, et meedia kajastas haigekassat ja sellega seotud probleeme väga palju.
Kui aeg-ajalt paistab mõnest leheartiklist või sotsiaalmeedia postitusest välja, justkui oleks Eesti elu üksainus hädaorg, siis Eurobaromeetri küsitlus seda ei näita. Tervelt 80 protsenti küsitletutest on oma eluga rahul. Majandusliku olukorraga polnud rahul 48 protsenti küsitletuist, ent ka see näitaja on allpool Euroopa Liidu keskmist ehk 56 protsenti. Võib ka öelda, et majandusliku olukorra hindamisel pole suuri muutusi viimastel aastatel aset leidnud.
Euroopa Liidu poliitikatest toetavad Eesti elanikud enim ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat ehk siis julgeolek on kõige tähtsam. Pole imestada, arvestades Donald Trumpi väljaütlemisi NATO suunal, Venemaa tegevust ja rändekriisi. Inimeste ootused Euroopa Liidu tugevama ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika osas tõrjuvad ka süüdistusi, nagu käiks Eestis pidev sõjahüsteeria ja inimeste hirmutamine.
Teisel kohal Euroopa Liidu poliitikatest on euro. Aeg-ajalt tuleb küll ärevaid teateid Kreekast, kuid suurem kriis oli 2016. aasta sügiseks kindlasti möödas. Esimest korda kasvasid ka kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide majandused. Ning peaasi on ilmselt ikkagi see, et euroga saab maksta teistes riikides ning kodus pole eurole üleminek mingit segadust tekitanud.
Toetatakse ka Euroopa ühist rändepoliitikat, kuid see jääb esikohal olevast ühisest kaitse- ja julgeolekupoliitikast kõvasti maha. Kui ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat toetas 84 protsenti, siis ühist rändepoliitikat 45 protsenti inimestest. Siit ka väike signaal meie poliitikutele, missugust poliitikat tuleks Euroopa Liidus rõhutada.
Ja lõppude lõpuks peavad inimesed Euroopa Liidu suurimaks positiivseks tulemuseks vabadust reisida, õppida ja töötada, mis ongi siseturu nurgakiviks. On selge, et Brexitiga seoses siin Euroopa Liit järeleandmisi ei tee, sest siseturu reegleid muutes tõmbaks ta alla omaenda populaarsust. Nii Eestis kui ka mujal.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 23.02.2017.
