Inimkond on kasvanud. Meie kasutatava energia hulk on võrreldav selle energiakogusega, mis vabaneb Maa tuumas toimivates radioaktiivsetes protsessides ning mis liigutavad maakoort. Inimene korraldabki Maad ümber. Meie mõju ulatub kõigi ökosüsteemi osadeni.
Donald Trump, tema kaaskond, poolehoidjad ja valijad…ehk on nende mõistmiseks vaja lihtsaimat võimalikku käsitlust. Ockhami habemenoa põhimõttel võiks siingi olla teine kõige lihtsam teooria.
Teooria siis praegusel juhul selle kohta, miks taandas Trump Ameerika Ühendriigid Pariisi kliimaleppest.
Esiteks oli see ta valimislubadus ja loomulikult on ta otsinud head võimalust kriitikuile taas näidata, et vaadake…ma teen seda jälle ja just nüüd!
Sellele eelnes Trumpi visiit saudide juurde. OPECi suurim naftaeksportija. Neil on lihtsad vajadused. Müüa naftat. Juhul, kui Ühendriigid kaotaksid veerandi oma süsinikumahukusest oleksid saudid kehvas seisus.
Pelgalt saudide muret lahendada pole merkantiilsele reaalpoliitikule kohane: Nagu NATO puhul on Trumpi peamine argument: makske võlg ära, on küsimus saudidelegi vaid üks: mida ja kui palju te meilt vastu ostate? Vastus on ette teada: relvi ja piisavalt palju.
Relvad on sealkandis hea kraam. Parem kui näiteks mingi kõrgtehnoloogiline tootmistehnika, millega neil pole seal suurt midagi peale hakata. Pole selliseid kombeid ja harjumusi. Relvade puhul on aga nii, et kui neid endal vaja pole võib neid vaja minna kellelgi teisel. Kusjuures lõppkasutaja sertifikaadi iseloomust või selle puudumisest tulenevalt on vahel kasutet kraami hind kõrgemgi kui inhibiitoritega piserdatuse tõttu uuena lõhnavad tukkidel-moonal.
Saudi Araabia kulutab sõjalisele kaitsele üheksa protsenti oma sisemajanduse toodangust ning armeegi on koos reserviga kolmveerand miljoni inimese suurune. Seda veidi üle 30 miljonilise elanikkonnaga riigis. Muljetavaldav.
Ilmselt on saudidest vajadusel abi nii Iraani kui ka Süüriaga seonduvate “erinevate küsimuste” klaarimisel, aga seda peaks olema Trumpi administratsioonil lihtne teha, sest võlakohustuse meeldetuletamisel põhinev poliitika on lihtsam kui eetilistele või üldinimlikele väärtustele rõhuv.
Bismarcki praktiseeritud Realpolitik on ilmselt kõvasti valgustuslikum kui Trumpi harrastatav. Trumpi tegevus nii kodus kui ka üle ilma on üsna ulatuslikke riske võttev eksperiment, mille toimimist vaatavad huviga pealt paljud. Ühes ääres akadeemiline kogukond, kes püüab mõista selliste poliitkavõtete loomust ja mõju, aga teises areeni ääres kindlasti ka Ruskii Miri tulised poolehoidjad. Neile kulub iga Trumpi rahvusvahelise kogukonna poolt vaikivalt või mõõduka aga tasase porinaga tehtud kannapööre alati marjaks ära. Ikka on vaja mõõtu võtta, kuidas mõni rahvusvahelisest õigusest üle rulliv trikk ära korraldada.
Lubades saudidele naftaostu ei saa Trump kodus jätkata maksumaksja rahaga taastuvenergia edendamist. Föderaalsel tasemel ei saa.
Ameerika on aga teadagi ja ennekõike osariigid ja seda eriti keskkonna asjades. California näiteks on keskkonnanõuetelt paljudes aspektides suuremate piirangutega kui Euroopa Liit. Detroidi autotootjad loomulikult rõõmustavad kliimaleppest taandumise üle, aga kuniks? Paraku on nii, et Hollandis ei müüda alates 2025. aastast ühtki sisepõlemismootoriga sõidukit. Nii võib samasuguse otsuse teha ka mistahes Ameerika Ühendriikide osariik.
Trumpi otsus taanduda kliimaleppest on käivitanud aktiivse tegevuse tema poliitika vastu. Nagu on valijaid pidi see ühiskond pooleks (Trumpi poolt ja tema vastu olijad) võib sama juhtuda ka majanduses. Täna on Ameerika Ühendriigid suurim kliimasõbralikke tehnikaid ja seadmeid tootev riik. Nimetame vaid: Tesla elektriautod, voolu tootvad katusekivid ja elektrisalvestid, Beyond Meat (Bill Gatesi osalusega) loomse toorme vaba liha tootev ettevõte jne. Tarbijad ei saa tagasi kutsuda Trumpi, aga neil pole kohustust elada musta ja pruuni majanduse reeglite järgi. Seda enam, kui rohelise mõttega tooteid ja teenuseid on piisavalt.
Trumpi kliimaleppest lahtiütlemine käivitas Ameerika Ühendriikides järelvalimised. Hääletussedeliteks dollarid ning kampaania ehk üheks avapauguks Elon Muski lahkumine Trumpi nõuniku ametist.
Trumpil on võimatu mõjustada Ühendriikide kodanikke nende valikuvabaduses. Ta pole ei Põhja Korea Kim või Vene Putin, kes võivad ökoloogiliselt aruka käitumise rahvusliku julgeoleku nimel lihtsalt ära keelata. Elektriauto või loomsevaba liha ostmise keeldu Ühendriikides tulla ei saa.
Kui isegi kümnendik või koguni viiendik Ühendriikide tarbijaskonnast pöörab end ökotarbijateks (selleks pole vaja mingit riiklikku programmi ega muud sellist) on Trumpi plaan kõrbemas. Nii võib just kodanike valikutest tulenevalt sama süsinikumaht, mida Pariisi leppes kirja pandi, kaduda tarbijate valiku korras.
Mida saudid selle peale ütlevad?
Will see…
