Juhuslikud kohtumised on mind viimastel päevadel viinud kokku jalgpalligurudega ja nii olengi kasutanud võimalust küsida nende ennustust võitja suhtes täna algavatel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel. Prognoosimatu, on olnud gurude vastus. Saksamaa, Prantsusmaa, võibolla isegi Hispaania. Kes teab? Andku jalgpallifännid nüüd andeks, kui ma mõnda nende lemmikut ei nimetanud.
Juhuslikud kohtumised on mind viimastel päevadel viinud kokku jalgpalligurudega ja nii olengi kasutanud võimalust küsida nende ennustust võitja suhtes täna algavatel jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel. Prognoosimatu, on olnud gurude vastus. Saksamaa, Prantsusmaa, võibolla isegi Hispaania. Kes teab? Andku jalgpallifännid nüüd andeks, kui ma mõnda nende lemmikut ei nimetanud.
Sama prognoosimatu kui uus Euroopa meister jalgpallis, on ka küsimus, kas Prantsusmaal peetavaid võistlusi võiks tabada mingi koletu terroriakt. Meenutagem, et pärast Pariisis lõppenud veresauna eelmise aasta novembris kaaluti tõsiselt võimalust, et võistlused peetakse tühjade tribüünide ees.
Nüüd on sellest võimalusest loobutud ja jalgpall pannakse mängu kohaolevate pealtvaatajate ees. Ent muresid mõistagi jätkub ja terrorioht pole kuhugi kadunud.
Jalgpallis aitab võitu siiski paremini prognoosida ajalugu. Kui võtta näiteks mitu korda maailmameistriks tulnud Itaalia koondis, eeldab enamik meist, et Itaalial on paremad šansid kui praegu FIFA reitingus Argentina järel teisel kohal oleval Belgial. Viimane pole tulnud kunagi maailmameistriks.
Sama lugu on terrorismiga. Ka terrorismiohu prognoosimisel loeb ajalugu. Prantsusmaal pole paraku ses vallas olukord väga kiiduväärt. Eelmisel aastal tabasid Prantsusmaad kaks suuremat terrorünnakut – aasta algul satiiriajakirja Charlie Hebdo vastu ja novembris islamistide amokijooks Pariisi tänavail, kus kaotas elu 130 inimest. Ohtu tuleb vägagi tõsiselt võtta.
Prantsuse võimud on muidugi valmis ja võib arvata, et erinevalt Belgiast on Prantsuse vastuluure ka võimekam ja riigi suurema tsentraliseerituse tõttu liigub info ka kompaktsemalt.
Ohu märgid ei tule üksnes ajaloost, missugune asjaolu muudab võistlused veelgi riskantsemaks. Hiljuti vahistasid Ukraina eriteenistused prantslase ja tema kaasosalise, kes kavandasid rünnakuid Prantsusmaal asuvatele sihtmärkidele võistluste ajal ja juba ka varem. Mõttekoht ongi, et rünnakuid ei pruugi kavandada üksnes Daesh, vaid et selle varjus võivad tegutseda ka muud pahalased.
Ka Eesti Välisministeerium on andnud Prantsusmaale reisijatele hoiatuse. Üldist ohutaset pole tõstetud, kuid ministeeriumi kodulehel juhitakse tähelepanu sellele, et „alates 13. novembrist 2015 kehtib Prantsusmaal eriolukord, kuna terrorismioht on erakordselt kõrge“. Veel tuleb „eriolukorra tingimustes arvestada, et kontrollitakse dokumente piiril ja raudteejaamades, lisaks võidakse dokumente kontrollida tänavatel ja rahvarohketesse kohtadesse sisenemisel, kohaldada liikumiskeeldu teatud territooriumil ning keelata või lõpetada avalikud kogunemised“.
Nii et ettevaatust. Samas pole jalgpall prantslaste ainus mure. Riigi rahakotti on tublilt õgvendanud Pariisi üleujutused, mis on tõmmanud kriipsu peale plaanidele panna Seine’i kallastele fännitsoonid ja riikide paviljonid. Siis on veel tööjõureformid ja Brexit. Seega on jalgpalli Euroopa meistrivõistlused sattunud keerulisele ajale, missugune seik aga ei tohiks vähendada turniiri põnevust.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 10.06.2016.
