Islamiriik – oht ka Eesti julgeolekule

ISISe (Islamic State of Iraq and al-Sham) kiire sõjaline edu, radikalism ning ajakirjanike ja humanitaarabitöötajate julmad hukkamised ehmatasid kogu maailma. Esimesed Islamiriigi ohvrid Euroopas, kes langesid Prantsuse kodaniku käe läbi Brüsseli Juudi muuseumis eelmise aasta maikuus, tõestasid, et Islamiriik kujutab otsest ohtu Euroopa ja Eesti julgeolekule.

ISISe (Islamic State of Iraq and al-Sham) kiire sõjaline edu, radikalism ning ajakirjanike ja humanitaarabitöötajate julmad hukkamised ehmatasid kogu maailma. Esimesed Islamiriigi ohvrid Euroopas, kes langesid Prantsuse kodaniku käe läbi Brüsseli Juudi muuseumis eelmise aasta maikuus, tõestasid, et Islamiriik kujutab otsest ohtu Euroopa ja Eesti julgeolekule.

Postimees
Islamiriigis toimuva jälgimine on Eestile oluline, kuna sellevastases koalitsioonis osalevad sõjaliselt mitmed meie olulisemad julgeolekupartnerid: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Kanada, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik. Kohalikke sõdureid treenivad Hispaania, Itaalia ja Saksamaa. Lisaks Eestile pakuvad ka mitmed teised NATO riigid relvastusabi. Kuna meie partnerite tähelepanu lasub osaliselt Islamiriigil, siis jätkub neil vähem ressursse tegeleda meie probleemidega. Tahtes, et liitlased meid toetaksid, on oluline elada kaasa nende tegevusele piirkondades, mis ei kuulu Eesti vahetusse lähedusse, kuid kujutavad ohtu Eesti julgeolekule.
ISISe tõttu võib sõda levida ka ümberkaudsetesse riikidesse, mis niigi ei ole poliitiliselt väga stabiilsed. Sügisel näiteks röövis ja hukkas kohaliku ISISe haru prantsuse matkaja Hervé Gourdel’ Alžeerias. Praegu üritab ISIS imbuda nelja miljoni elanikuga Liibanoni, kuhu on viimastel aastatel suundunud üle miljoni Süüria põgeniku, ent kus ei ole kevadest saadik suudetud valida presidenti. Nende sealne edu mõjutaks otseselt ka Eesti sõdureid, kes peaksid kevadel liituma ÜRO Liibanoni rahutagamismissiooniga UNIFIL.
Islamiriik on suutnud edukalt tekitada lõhe lääne ja islami kogukondade vahele. Euroopas koguvad immigrantidevastased parteid järjest enam populaarsust ning Pariisi sündmuste mõjul võib arvata, et hirm moslemite ees süveneb veelgi. Vastandus lääne ja islami vahel kasvab ka Lähis-Idas. Isegi meie NATO partnerriigis Türgis kajastas meedia Pariisi koššertoidupoe sündmusi Ameerika salaplaanina, mille eesmärgiks olevat viha tekitamine islamiusuliste vastu. Kasvav usaldamatus soodustab radikalismi levikut mitte ainult Lähis-Idas, vaid kogu Euroopas.
Soufani grupi koostatud raporti põhjal on hetkeseisuga vähemalt 3000 välisvõitlejat Euroopast ja Ameerikast läinud Süüriasse ja Iraaki, et liituda vägivaldse džihaadiga. Neist ligi 500 on hinnanguliselt pöördunud tagasi Euroopasse. Ka Eestist on lahkunud inimesi, kes võitlevad Islamiriigi poolel, ja neid, kes võitlevad selle vastu. Süüriasse siirdunud välisvõitlejatele õpetatakse radikaalseid ideid, relvade kasutamist ja lõhkeseadeliste valmistamist. Välisvõitlejad on ISISele kasulikud, sest neil on sageli spetsiifilised teadmised mõnes valdkonnas, nagu infrastruktuur, kommunikatsioon või IT. Prantsusmaalt on näiteks suundunud Süüriasse ja Iraaki sõjaväelasi, kellest on saanud lõhkeainete eksperdid või üksuste juhid. Lisaks kasutatakse nende head keeleoskust ja sidemeid kodumaal, et mõjutada ja vahetada informatsiooni sealsete võrgustikega.
Seni kuni Euroopast läheb võõrvõitlejaid Süüriasse ja Iraaki, kasvab terrorismioht kogu Euroopas. Charlie Hebdo ja koššerpoe sündmused Prantsusmaal ning sellele järgnenud terroristide jaht Belgias ja Saksamaal näitavad, et eriti ohtlikud on need välisvõitlejad, kellele on kodumaale naastes antud ülesanne korraldada terroriakt või värvata uusi võitlejaid. Kõik välisvõitlejad, kes tagasi tulevad, kindlasti ei kujuta ohtu oma kodumaale. Euroopal on ka teataval määral kogemusi tegelemaks tagasitulnutega, sest Euroopa kodanikud on varem osalenud välisvõitlejatena näiteks Afganistanis, Iraagis ja Somaalias.