
Iraani raketid lendavad Riiani
Pealkirjas toodud väide võib lähitulevikus reaalsuseks saada, kui uskuda Vene strateegiliste raketivägede endist staabiülemat kindralpolkovnik Viktor Jesinit.
Taolisele järeldusele jõudis kindral Jesin hinnates Iraani eilset kosmoseraketi katsetust. Nimelt teatas Iraan eile satelliitide orbiidile toimetamiseks mõeldud kanderaketi Explorer-1 edukast katsetamisest (Washingtoni hinnangul oli testi õnnestumine küsitav) ja riigi kosmosekeskuse avamisest.
Pealkirjas toodud väide võib lähitulevikus reaalsuseks saada, kui uskuda Vene strateegiliste raketivägede endist staabiülemat kindralpolkovnik Viktor Jesinit.
Taolisele järeldusele jõudis kindral Jesin hinnates Iraani eilset kosmoseraketi katsetust. Nimelt teatas Iraan eile satelliitide orbiidile toimetamiseks mõeldud kanderaketi Explorer-1 edukast katsetamisest (Washingtoni hinnangul oli testi õnnestumine küsitav) ja riigi kosmosekeskuse avamisest.
Nimetet test viitab kindrali sõnutsi sellele, et Iraan suudab luua ka ballistilisi rakette „lennuulatusega 3500-4000 kilomeetrit või isegi enam,“ vahendas uudisteagentuur Interfax-AVN. „Ma ei oleks üllatunud, kui iraanlased suudaksid sellised raketid luua paari järgmise aasta jooksul,“ nentis Jesin.
Praegu on Iraani relvastuses ballistilised raketid Shahab-3 lennuulatusega 1300 kilomeetrit. Need on suutelised tabama Tel Avivi ning küündima poole Türgini. Hiljuti katsetas Teheran väidetavalt 2000 kilomeetrise lennuulatusega raketti Shaheen – sellega oleks võimalik juba tabada Istanbuli.
4000 kilomeetrise lennuulatusega raketi tabamispiirkonda jääks aga suurem osa Euroopast – välja arvatud ehk Hispaania ja Skandinaaviamaad – ning ilmselt ka Baltikum.
Miks Jesini avaldus on oluline?
Seetõttu, et USA kava paigutada Poolasse ja Tšehhi raketikaitsesüsteemi elemendid on muutunud üheks keskseks tüliküsimuseks Moskva suhetes Washingtoni ja NATOga.
Alles eile esines Vene riigiduuma välisasjade komisjoni esimees Konstantin Kossatšov järjekordse ähvardusega sihtida Vene raketid Poolale ja Tšehhile.
Moskva avalike argumentide üldine loogika on olnud järgmine: Iraani ohu on ameeriklased välja mõelnud selleks, et rajada Euroopasse Venemaa vastu suunatud strateegilise kaitse süsteem. Meie kindralid on täpselt öelnud, et Iraanil ei ole ega saa lähitulevikus olema USA või Euroopa tabamiseks suutelisi rakette, on venelased argumenteerinud. Ja kuna selliseid rakette Teheranil ei ole ega tule, siis on kogu projekt järelikult käivitatud emakese Venemaa ahistamiseks.
Nüüd selgub, et Vene kindralitel (või vähemalt ühel neist) on siiski pisut teine seisukoht.
Lisagem siia järgmised seigad:
Iisraeli välisluure Mossadi direktor Meir Dagan märkis esmaspäeval Knesseti välis- ja kaitsekomiteele esitatud luureraportis, et tema ametkonna hinnangul töötab Iraan tuumarelva välja kolme aasta jooksul. (afp/BNS)
Eelmisel neljapäeval ehk 1. veebruaril seadis Prantsuse kaitseminister Herve Morin Washingtoni külastades kahtluse alla raportid, milles öeldakse, et Iraan on tuumarelva väljatöötamise peatanud. “Mitmete luureagentuuride koordineeritud informatsioon sunnib meid arvama, et Iraan ei ole loobunud tuumarelvaprogrammi arendamisest,” ütles Morin ajakirjanikele. (afp/BNS)



