Immigrantide raske küsimus

Euroopa Komisjoni pakutud kvoot ehk 1064 pagulast Eestile on käivitanud siin väga intensiivse debati meie võimaluste, Euroopa solidaarsuse ja eesti keele ja kultuuri üle.

Euroopa Komisjoni pakutud kvoot ehk 1064 pagulast Eestile on käivitanud siin väga intensiivse debati meie võimaluste, Euroopa solidaarsuse ja eesti keele ja kultuuri üle.

Kindlasti ei tasuks paanitseda. Eestil on siin võimalik oma sõna sekka öelda ning diplomaatia kaudu mõjutada kvoodi vähendamist või terve süsteemi ümbervaatamist. Selleks aga, et teada, mida oma potentsiaalsete liitlastele pakkuda või mida eitada, tuleb täpselt selgeks teha oma võimalused.
On selge, et 1064 on liiga suur number Eestile. Kuid väga hea plaan ei ole ka taevasse vaadata, huuled prunti ajada ja öelda, et meie võtame vastu null pagulast. Tuleb välja töötada Eesti positsioon, mis peaks sündima koostöös erinevate ametkondadega. Selle positsiooni leidmiseks on vaja igakülgset koostööd erinevate ametkondade vahel ja poliitilist tahet. Loomulikult oleks vaja teada ka seda, kas Euroopa Komisjoni pakutu on lõplik või on tulemas veel mingeid muudatusi.
Kui Eesti positsioon on selge, saab hakata läbi rääkima. Targad läbirääkijad jätaksid endale ka mingi puhvri, et oleks kauplemisruumi. See tähendab, et oleme näiliselt valmis suurendama vastuvõetavate pagulaste hulka, ehkki teame juba algusest peale, et selline number meile sobiks. Aga kuskil peavad olema ka punased jooned, millest üle Eesti ei või astuda.
Tegelikud läbirääkimised alles nüüd algavadki. Pole kahtlust, et Euroopa Komisjoni ümberasustamiskava leiab vastuseisu ka teistes liikmesriikides. Et otsuste langetamisel on tegemist kvalifitseeritud häälteenamusega, ei saa Eesti seda kava üksi vetostada, vaid on vaja leida liitlasi. Korraga tuleb asuda kõnelema nii Euroopa Komisjoni kui ka teiste liikmesriikidega, et endale võimalikult hea lahendus saada.
Loomulikult tundub see plaan väga tundetu, kui arvestada, et pagulaste näol on tegemist lihast ja luust inimestega, kellest paljud on oma kodu kaotanud. Osaliselt on sõjategevuses Vahemere lõuna- ja idakaldal süüdi ka Euroopa Liit, kes pole suutnud seal piisavalt palju demokraatiat edendada ja stabiilsust tagada. Kuid ainult Euroopa Liitu süüdistada oleks ka väär, sest teatavasti on Araabia ja Lähis-Ida riigid suurte geopoliitiliste mängude tallermaaks. Ent kannatavad tavalised inimesed.
Just seetõttu on ümberasustamiskava selginemisel oluline ka selle kiirus. Ehkki paljud ümberasustavaist on juba Euroopas, pole ka nende elu meelakkumine. Ning iga päev, mil meie siin immigrantide osas läbi räägime, inimesed kas hukkuvad või on sunnitud kodunt põgenema.
Kvootide süsteem on liiga mehhaaniline, mis ei arvestada ei liikmesriikide ega immigrantide soove, traditsioone ja eripärasid. Kuid hetkel pole paremat ka kuskilt võtta ja üldiselt on halb plaan ikka parem kui üldse mitte plaani omada. Ning tuleb arvestada, et enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides on valimiste üheks põhiteemaks immigratsioon, sestap tuleb sellega ka Euroopa tasemel tegeleda. Meile aga toob immigratsioon meelde meie valusad ajalookohad, kui nõuka ajal voolas siia massiliselt immigrante üle Nõukogude Liidu. Inimesed on mures ja ka seda ei tohiks meie valitsus ignoreerida. Seisab ees raske tee ajalooliste hirmude, Euroopa väärtuste ja reaalpoliitika vahel.
Tekst oli eetris Retro FMi Euroopa uudistes 29.05.2015.