18. juunil avaldas ajakiri National Interest Vladimir Putini kohe kuulsaks saanud artikli „The Real Lessons of the 75th Anniversary of World War II” (Putin 2020; The Moscow Times 2020). Selles artiklis arutleb Venemaa president põhjalikult II maailmasõja ajaloo ja selle tõlgendamise üle ning see tekitas teravat poleemikat Läänes.
Kuid praeguses lühiartiklis ma ei vaatle tervet Putini artiklit, vaid keskendun sellele, mida Putin on öelnud Baltimaade kohta ja mis võis olla artikli sõnumi eesmärk. Oluline on siin rõhutada, et Putin ei tee midagi juhuslikult ja kõigel on oma eesmärk. Nii on ka selle artikliga, mis kindlasti väärib tähelepanu, mitte vähem kui kindral Gerassimovi artikkel 2013. aastast (Герасимов 2013).
Baltimaad kui Venemaa ajaloo tõlgenduse ja propaganda üks sihtmärke
Ajalugu on Moskvale ammu muutunud mõjutus- ja manipulatsioonivahendiks, selle üheks tahuks on Moskva-meelne ajaloo tõlgendamine ja Lääne (sh Baltimaade) ja Ukraina ajaloolaste pidev süüdistamine ajaloo valetõlgendamises (Litvinov 2015: 58-60; Sinoptik 2009), kuna see ei ole kooskõlas Kremli liiniga. Üks kõige rohkem diskuteeritav sündmus Kremlimeelse diskursuses on nn Suur Isamaasõda1 ja samuti nõukogude pärand, sh Baltimaade okupatsioon 1940. ja 1944. aastal, mida Venemaa eitab, väites, et Baltimaad liitusid NSV Liiduga vabatahtlikult ning mingit okupatsiooni polnud. Selles mõttes jätkab Putin Kremli diskursuse liini, korrates seda, mida Kremli-meelsed kanalid, ajaloolased ja arvamusliidrid on sadu kordi varem öelnud. Muu hulgas väidab ta oma artiklis: „Sügisel 1939. aastal NSV Liit, surudes läbi oma strateegilisi ja kaitse eesmärke, alustas Läti, Leedu ja Eesti inkorporeerimise protsessi. Nende liitmine NSV Liiduga oli viidud läbi lepingulisel alusel, kohalike võimude nõusolekul. See oli kooskõlas tolle aja rahvusvahelise ja riikliku õigusega. Lisaks, olid 1939. aasta oktoobris Vilniuse linn ja selle ümbrused, mis olid enne Poola osa, tagastatud Leedule. NSV Liidus asuvad Balti vabariigid säilitasid oma valitsusorganid, keele ja olid esindatud Nõukogude Liidu kõrgemates riigistruktuurides“ (Putin 2020). Analoogseid mõttekäike on edastanud ka teised vene poliitilise, sõjalise eliidi esindajad nagu näiteks ka Vene kindral ja tuntud sõjaajaloolane Mahmut Garejev2, kes oli pikaajaline Venemaa Sõjateateaduste Akadeemia president (Гареев 2014).
Nn „inkorporeerimine“ NSV Liitu oli de facto okupatsioon ning ka juriidilises mõttes polnud see üldsegi kooskõlas mitte ühegi rahvusvahelise ja riikliku õigusega ning NSV Liit okupeeris Baltimaad seadusevastaselt, nagu seda kinnitavad ka uurimused (Mälksoo 2003; Riismandel 2004). Seega ei vasta Putini väiteid tõele.
Järgnevalt õigustas Putin NSV Liidu aktsioone 1939–1940, just siis, kui leidis aset sõprus ja suur koostöö Berliini ja Moskva vahel. Juba tavapärasel Moskva infomõjutuse suuna väljatöötatud viisil, väidab Putin järgmist: „Moskva mõistis, et ta seisab silmitsi ägeda ja julma vaenlasega ning et varjatud sõda natsismi vastu juba käib. Ja pole põhjust võtta selle aja ametlikke avaldusi ja ametlikke protokollilisi märkusi NSV Liidu ja Saksamaa sõpruse tõendiks. Nõukogude Liidul olid aktiivsed kaubandus- ja tehnilised kontaktid mitte ainult Saksamaa, vaid ka teiste riikidega. Arvestades, et Hitler püüdis ikka ja jälle tõmmata NSV Liitu Saksamaa vastasseisus Suurbritanniaga. Kuid Nõukogude valitsus seisis kindlalt“ (Putin 2020).
Putin õigustas Baltimaade okupeerimist ka sellega, et Natsi-Saksamaa kujutas NSV Liidule eksistentsiaalselt ohtu. Millgipärast ei räägi siin Putin faktist, et NSV Liit ja Kolmas Reich olid sõlminud omavahel liidu ja tungisid septembris 1939 Poolale kallale (vaid mõni nädal pärast MRP sõlmimist augusti lõpus 1939) ja jagasid sisuliselt Poola omavahel ära ning seda, et need sündmused põhjustasid II maailmasõja Euroopas. Putin ei maininud ta ka Natsi-Saksamaa ja NSV Liidu ühist võiduparaadi Brest-Litovskis 22. septembril 1939 pärast Poola okupeerimist. Just Kreml oli aidanud Kolmandal Reichil II maailmasõda alustada. 1939. aasta septembrikuu lõpp tähendas Poola riigi hävitamist, kuna Wehrmacht ja Punaarmee pealetung idast ja läänest alistas Poola. 1. septembril tungis Poola aladele Wehrmacht ja 17. septembril Punaarmee.
Putini ajaloo faktide välja noppimine on väga valikuline. Putin ei taha tunnistada NSV Liitu okupandina ja sisuliselt II maailmasõja ühe vallapäästjana.
Putin väidab: „Saksa rünnak oli täielikult kooskõlas Blitzkrieg-õpetusega. Vaatamata Poola armee ägedale ja kangelaslikule vastupanule, lähenesid Saksa väed 8. septembril 1939 – alles nädal pärast sõja puhkemist – Varssavile. 17. septembriks olid Poola sõjalised ja poliitilised juhid põgenenud Rumeeniasse, hüljates oma rahva, kes jätkas võitlust sissetungijate vastu“ (Putin 2020). Putin ei maini ka seda, et võib-olla ei oleks Poola kaitse nii kiiresti kokku kukkunud, kui NSV Liit ei oleks rünnanud Poolat idast samal ajal, kui Natsi-Saksamaa armee tungis peale Läänest. Selline väga valikuline ajaloo faktide esitamine. Kas juhuslikult? Kindlasti mitte.
Selleks, et NSV Liitu süüst puhtaks pesta ja üldpilti hägustada, üritab Venemaa Föderatsiooni president veeretada süü lääneriikide õlgadele, väites, et pelgalt lääneriigid olid süüdi Kolmanda Reichi võimsuse tõusus (sh Müncheni kokkuleppe küsimus) (Putin 2020). Mainimata jättis Putin ka asjaolu, et NSV Liit ei teinud midagi, et peatada Natsi-Saksamaa ekspansiooni 1938-1941, vaid hoopis soodustas seda (nt Poola okupeerimine)3. Selle asemel rõhutas Putin, et lääneriikidel võivad olla siiani mingid salastatud protokollid ja lepped Natsi-Saksmaaga, et „peale selle me ei tea, kas eksisteerisid veel mingid salajased protokollid või leppelisad rea riikide ja natside vahel. Meil ei jää muud üle, kui uskuda nende sõnu. Eriti näiteks materjalid, mis puudutavad salajasi Briti-Saksa kõnelusi, on siiani salastatud“ (Putin 2020).
Millised võivad olla selle artikli eesmärgid?
Konstantin von Eggerti sõnul on Putini artikli üheks eesmärgiks hoiatav aspekt (Eggert 2020). Tuleb nõustuda von Eggerti arvamusega, et Putini artiklit ongi vaja võtta hoiatusena. Selle tõsiduse skaalat on aga raske hinnata, aga ka alahinnata kindlasti ei tasu. Putin teeb üldiselt sarnaseid avaldusi väga harva ja see on kindlasti märgiline sündmus, sest nagu von Eggert õigesti märkis, tavaliselt ei tegele riigijuhid ajalooga (Eggert 2020), välja arvatud juhul muidugi, kui riigijuht pole ajaloolane või ei ole varem üles näidanud suurt huvi ajaloo vastu. Putini suurt ajaloolembust varem märgatud pole.
Ei tasu aga unustada, et ajalugu on üks tugevamaid ja tõhusamaid manipulatsiooni- ja propagandavahendeid, mida Venemaa on kasutanud sajandeid ja Putini ajastul on see intensiivistunud. Kuid hoiatav aspekt on vaid üks aspekt, teine eesmärk oli ilmselt ka see, et Putin tahab öelda et „ärge vaielge meile vastu, sest just meie ajalootõlgendus on ainuõige, me oleme sõja võitjad, võitsime II maailmasõja“, lähtudes printsiibist, et võitjad kirjutavad ajalugu. Ta üritab taas näidata, et II maailmasõja ajaloo käsitlemise monopol on justkui Venemaal, kes on NSV Liidu õiguspärane järglane ning nagu on õigesti märkinud von Eggert: „Putin, nagu ka Stalin, pöörab tohutut tähelepanu ajaloole ning üritavad läbi ajaloosündmuste tõlgendamise teha päevapoliitikat. Putinile on Teine maailmasõda Venemaa ajaloo võtmemomendiks, sest tema jaoks on see rahvusliku uhkuse alus, mida ta näeb oma poliitilise pärandusena” (Eggert 2020).
Veel üks Putini eesmärk oli ilmselt näidata Läänt süüdlasena, et just Lääne tõttu püsis Hitleri režiim nii kaua ja alustas II maailmasõda, üritades samal ajal vähendada või maha salata NSV Liidu rolli koostöös Natsi-Saksmaa režiimiga (eriti 1939-1941) ja Poola ja Baltimaade okupeerimises.
Kirjandus
- Eggert, K. 2020. Putini artikkel on tegelikult tormihoiatus Venemaa naabritele. Eesti Päevaleht, 23.6.2020, https://epl.delfi.ee/eesti/konstantin-von-eggert-putini-artikkel-on-tegelikult-tormihoiatus-venemaanaabritele?id=90255995&fbclid=IwAR2naAE2rpsyyCu0ucKkHtaSxCQ7LKA1OUO71p5RfGAmRN8IXood9dWMOnw (30.6.2020).
- Гареев, М. А. 2014. Великая Победа и современные интересы международной безопасности, Военно-исторический журнал 9, 30-34.
- Герасимов, В. В. 2013. Ценность науки в предвидении. – Военно-промышленный курьер, 27.02.2013, № 8 (476), 2-4. kättesaadav www.vpk-news.ru. (17.6.2020).
- Litvinov, M. Y. 2015. Фальсификация довоенной истории Прибалтики в исторической науке, Исторические науки и археология. Historical science and archaeology 93/94, . 58-60, https://www.geopolitica.ru/en/article/falsification-history-ukraine-not-country (15.6.2020).
- Mälksoo, L. 2003. Illegal Annexation and State Continuity: The Case of the Incorporation of the Baltic States by the USSR. Study of the Tension between Normativity and Power in International Law. London/Boston, Martinus Nijhoff Publishers. (The Erik Castren Institute. Monographs of International Law and Human Rights. Volume 5)
- Putin, V. 2020. The Real Lessons of the 75th Anniversary of World War II. Nagtional Interest, 18.6.2020, https://nationalinterest.org/feature/vladimir-putin-real-lessons-75th-anniversary-world-war-ii-162982 (27.6.2020).
- Moscow Times 2020 = Putin Publishes Essay on ‘Real Lessons’ of WWII, The Moscow Times, 18.6.2020, https://www.themoscowtimes.com/2020/06/18/putin-publishes-essay-on-real-lessons-of-wwii-a70623 (25.6.2020.).
- Riismandel, V. J. 2004. Balti riikide annekteerimine ja rahvusvaheline õigus, Estonian World Review, 23.12.2004, https://www.eesti.ca/kommentaar-balti-riikide-annekteerimine-ja-rahvusvaheline-oigus/article8657 (23.6.2020.).
- Sinoptik 2009. СБУ показала фальшивые материалы о Голодоморе. Sinoptik, 10.03.2009. http://obozrevatel.com/news/2009/3/10/290431.htm (25.6.2020.).
______
1 Venemaal kasutatav mõiste II Maailmasõja kohta mis leidis aset Ida rindel 1941-1945.
2 Tähelepanuväärne, et Garejev (1924–2019) oli seotud ka infosõja valdkonnaga ja oli ka teadusajakirja „Informatsioonilised sõjad“ («Информационные войны») toimetuskolleegiumi liige.
3 MRP sõlmine ja seejärel Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping, mis oli sõlmitud 28. septembril 1939., mis oli ühtlasi Molotovi-Ribbentropi pakti täiendav dokument. Ei tasu unustada ka NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa koostööd majanduse ja sõjanduse valdkonnas jne.
