Ida-Euroopa kuvand pole põgenike osas pelgalt negatiivne

Seoses põgenikega on Ida-Euroopa kuvand sattunud taas löögi alla. Üldiselt joonistub selline pilt – kui Lääne-Euroopa püüab põgenikke majutada, siis tänamatu Ida-Euroopa ei taha neist midagi kuulda. Sellest vallast on vast kuulsaim Prantsuse välisministri Laurent Fabiuse avaldus, millega ta järsult Ida-Euroopat kritiseeris. „Eriti Ida-Euroopa riigid,“ tsiteeris meedia Fabiust. „Nad on eriti karmid. Ungari on osa Euroopast, millel on väärtused ja meie ei austa neid väärtusi tarasid püstitades,“ oli Fabius resoluutne.

Seoses põgenikega on Ida-Euroopa kuvand sattunud taas löögi alla. Üldiselt joonistub selline pilt – kui Lääne-Euroopa püüab põgenikke majutada, siis tänamatu Ida-Euroopa ei taha neist midagi kuulda. Sellest vallast on vast kuulsaim Prantsuse välisministri Laurent Fabiuse avaldus, millega ta järsult Ida-Euroopat kritiseeris. „Eriti Ida-Euroopa riigid,“ tsiteeris meedia Fabiust. „Nad on eriti karmid. Ungari on osa Euroopast, millel on väärtused ja meie ei austa neid väärtusi tarasid püstitades,“ oli Fabius resoluutne.

Olukord meenutab mõneti 2003. aastat, mil Ida- ja Lääne-Euroopa riigid olid laias laastus lõhki Iraagi sõja küsimuses. Toona hurjutas Prantsuse tollane president Jacques Chirac Ida-Euroopa riike selle eest, et nood ei kasutanud võimalust vait olla.
Ometi pole Prantsusmaa põgenike osas sugugi puhas poiss. Avaliku arvamuse küsitlused on näidanud, et prantslased ei soovi sugugi nii heldel käel põgenikke vastu võtta kui sakslased. Ja Fabiusele võiks meenuda olukord 2009. ja 2010. aastast, kui Prantsusmaa saatis Rumeeniasse ja Bulgaariasse tagasi tuhandeid mustlasi. Kuidas läks see kokku euroopalike väärtustega? Pealegi olid nood mustlased juba Euroopa Liidu kodanikud.
Pildid põgenikest Ungaris või Ungari-Serbia piiril ei sisenda samas tõesti usku Ida-Euroopa külalislahkusest. Ent üldistada oleks ehk liigselt ennatlik.
Nimelt on Poola peaminister Ewa Kopacz öelnud kolmapäeval internetiväljaande EUObserver teatel, et Poola võib vastu võtta rohkem põgenikke. Seda siis Euroopa Liidu kvoodisüsteemi järgi.
Vaatamata lähenevatele valimistele rääkis Kopacz vajadusest näidata üles solidaarsust. Poola peaminister meenutas, et poolakad võivad end igal hetkel leida raskest olukorrast dünaamiliste sündmuste tõttu Ida-Ukrainas ja seetõttu ootaksid nemadki solidaarsust ja abi Euroopalt.
EUObserveri järgi tähendab Kopaczi avaldus Poola täispööret põgenike küsimuses ja erinevust ka teistest Visegradi riikidest. Ehk siis Tšehhist, Ungarist ja Slovakkiast, kes pole Euroopa Komisjoni kvoodisüsteemiga nõus.
Poola on Ida-Euroopa suurim riik, kus elab ligi 40 miljonit inimest. Pärast Kopaczi avaldust on ikkagi raske Ida-Euroopat ühe mütsi alla seada. Me ei tea, mis võis Poola täispöörde põhjustada. Võibolla olid selleks kuluaarides liikunud ähvardused, et põgenikke mitte soovivad riigid jäetakse ilma Euroopa Liidu toetustest. Poola saab Euroopa Liidult väga suuri toetusi.
Ka ei ole Baltimaad ühemõtteliselt põgenike vastu. Lätis on räägitud sellest, et koalitsioon võib põgenike küsimuse tõttu laguneda. Järelikult on Lätis ikkagi poliitilisi jõude, kes põgenike vastuvõtmist pooldavad. Eestis on põgenike küsimus muutunud põletavaimaks teemaks pärast kooseluseadust, kuid ka siin ei tõuse käsi alla kirjutama väitele, nagu oleksid kõik eestimaalased põgenike vastu.
Võib ka spekuleerida, et pärast Poola meelemuutust läheb teistel Ida-Euroopa riikidel raskemaks põgenikke mitte vastu võtta. Selge on aga see, et Ida-Euroopa pole põgenike küsimuses enam ammu ühe mütsi all.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 18.09.2015.