Hundiseaduste aegu Venemaal

Kremli müüride vahel ja ümber toimub midagi väga huvitavat. Näib, et kaheksa aastat kestnud hiiliva riigipöördega Venemaal võimu üle võtnud eriteenistuste erinevad grupeeringud on omavahel tülli pööranud ja seda niivõrd intensiivselt, et „vaiba all“ toimuv sõda on paiskunud avalikkuse ette.

Ja nimelt.

Kremli müüride vahel ja ümber toimub midagi väga huvitavat. Näib, et kaheksa aastat kestnud hiiliva riigipöördega Venemaal võimu üle võtnud eriteenistuste erinevad grupeeringud on omavahel tülli pööranud ja seda niivõrd intensiivselt, et „vaiba all“ toimuv sõda on paiskunud avalikkuse ette.

Ja nimelt.

03. oktoober. Vene föderaalne julgeolekuteenistus FSB pani Domodedovo lennujaamas käed raudu neljal kõrgel teise Vene eriteenistuse praegusel ja endisel ohvitseril. Nendeks olid Vene föderaalse narkokontrolliteenistuse FSKN (Федеральная служба Российской Федерации по контролю за оборотом наркотиков – ameeriklaste DEA analoog) töötajad kindralleitnant Aleksandr Bulbov, vanemohvitserid Grigori Tšerevko ja Sergei Dontšenko ning selle aasta septembris FSKNi juhtkonnast erru läinud Juri Geval.

Nüüd möödapääsmatu kõrvalepõige personaalia ja taustainfo valdkonda.
FSKNi juhib Viktor Tšerkessov, üks Vladimir Putini väidetavatest lähedastest sõpradest ja „relvavendadest“. Tšerkessov on sündinud Leningradis, Putinist kaks aastat vanem. Lõpetas Leningradi ülikooli juurateadustkonna ja asus 1975. aastal teenima KGBs. Leningradi KGBs tegeles muuhulgas korruptsioonivastase võitlusega, välisriikide luuretegevuse tõkestamise ja nõukogude-vastaste elementide jälgimisega. Võrreldes eelmise kahe tegevusega tõstetakse dissidentide jälitamist tema puhul enim esile.

Väidetavalt olevat Tšerkessov kunagi ühes intervjuus lausunud, et KGB ei tegelenud kunagi teisitimõtlejate represseerimisega. KGB tegeles hoopis konkreetsete õiguskorra vastu suunatud rikkumiste uurimisega.
Tema kontosse läheb näiteks kirjanik Daniil Harmsi Läänes ilmunud teoste toimetaja Mihhail Meilahi neljaks aastaks trellide taha saatmine ning viimane Nõukogude Liidus algatatud kriminaalasi nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda teostamise eest. Aasta oli siis 1988.

Alates 1992. aastast juhtis Tšerkessov Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti FSB-d. 1990.-ndate aastate alguses sai Piiteri linavõimu koridorides hoo sisse ka Putini karjäär.
Kuu aega Pärast Putini nimetamist FSB peadirektoriks 1998. aasta suvel pakkis Tšerkessov kohvrid ja kolis Moskvasse. Seal sai temast FSB peadirektori esimene asetäitja.
Punatähe ordeni kavaler. Neile, kes soovivad Tšerkessovi elu ja võitlusega ning põhjalikumalt tutvuda, soovitan klikkida sellise lingil http://lenta.ru/lib/14169763/full.htm.
Veebiportaal Lenta.ru on ära teinud põhjaliku töö ja kokku pannud Venemaa võtmetegelaste „isiklikud toimikud“. Varustatud viidete ja muu kasulikuga.

Kindralleitnant Bulbov juhtis kuni vahistamiseni FSKNi „operatiivtegevuse tagamise“ osakonda, ühtlasi peetakse teda Tšerkessovi paremaks käeks (Bulbovi isikust vaata põhjalikumalt http://lenta.ru/lib/14184728/) . „Operatiivtegevuse tagamine“ tähistab pealtkuulamist, varjatud jälgimist jms.

FSKNi ohvitsere süüdistati altkäemaksude väljapressimises, ebaseaduslikus jälitustegevuses (täpsemalt telefonikõnede pealtkuulamises).
Kohtus sanktsioneeris 03. oktoobril ainult Gevali vahi all pidamise. Enne teenistusest lahkumist töötas Geval FSKNi organisatsioonisisese vastuluureosakonna (управления собственной безопасности) asejuhina.

Hankimaks inimeste vahi all pidamiseks vajalikke kohtuniku sanktsioone veeti õnnetud narkoluurajad seejuures ei kuhugi mujale, kui Moskva linna Basmannõi rajooni rajoonikohtusse. Basmannõi rajoonikohus muutus kurikuulsaks Mihhail Hodorkovski näidisprotsessi ajal, mis lisaks kõigele muule rikastas vene keele uuemat leksikat väljendiga „basmannõi õigusemõistmine“…

04. oktoober. Basmannõi rajoonikohus sai oma eksitusest aru ja parandas selle operatiivselt (nagu operatiivtegevuse tagamisega tegelevate kahtlusalustega tegelemisel kohane): kindralleitnant Bulbovi vahistamine sai kohtuniku sanktsiooni nagu ka tema alluva major Dontšenko kinnipidamine. Kohtunikuna oli ka ametis juba teine õigusemõistja, kui eelmisel päeval.
Bulbovi kaitsele oli selleks ajaks tõusnud FSKNi juhtkond. Kõik kolm Tšerkessovi asetäitjat – loomulikult kindrali aukraadis – olid valmis Bulbovi oma käendusele võtma, paludes kohtul mitte rakendada tõkendina eeluurimisvangistus. Resultaat: ümmargune null.

Vene ajakirjanduses ilmusid artiklid, kus FSKNi juhid nimetasid Bulbovi arreteerimist oma organisatsiooni vast suunatud rünnakuks, mille taga on Tšerkessovi rivaaliks peetava FSB juhi Nikolai Patruševi alluvate kättemaks. Motiiviks olla see, et Bulbovi juhtimisel aitas FSKN uurida salakaubana müüki võetud mööbli turustamist Moskva kaubanduskeskuses „Kolm vaala“ ja kriminaalasja, mille keskmeks Hiinast riiki smugeldatud salakaubalaadungite saabumine FSB väeosade aadressidele.
Hoopis omaette küsimus on siinjuures muidugi see, millisel põhjusel peaks narkokontrolli agentuur tegelema mööblisalakaubanduse lahkamisega. Tehniliselt seisnes FSKNi panus nimetet juurdlustesse ilmselt „pealtkuulamisvõimekuse“ pakkumises.
Loomulikult ei ole asi tegelikult ei mööblis ega Hiina salakaubas. Konflikt on tekkinud küll võimu, materiaalsete ressursside või mõlemi jaotamise tõttu, kuid konkreetset tegelikku ajendit on praegu võimatu öelda. Me lihtsalt ei tea seda.
Mingisugune mööblikaubamaja on aga lihtsalt peenraha, selle pärast ei hakka keegi sellisel moel – avalikkusest jõhkralt välja tegemata – sõdima.

09. oktoober. Ajalehes Kommersant Viktor Tšerkessovi pikk artikkel pealkirjaga „Ei tohi lubada, et sõdalased muutuksid kaupmeesteks“. Erakordselt huvitav ja mitmes mõttes pretsedenditu kirjatükk, võimalusel soovitan kindlasti lugeda.
Hüperlink venekeelsele originaalile on selline: http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=812840

Tšerkessov lausub kõnealuses kirjutises üsna otsekoheselt muuhulgas järgmist:

1. Vene eriteenistuste vahel on puhkenud omavaheline sõda

2. Venemaad juhivad hetkel eriteenistused

3. Tulenevalt eelmisest võib „omavaheline arveteklaarimine“ riigi hukutada

4. Sõja põhjuseks on see, et „sõdalastest“ on saanud „kaupmehed“. Ehk siis – tegemist on majanduslike/materiaalsete ressursside kontrollimisest tekkinud kokkupõrkega.

Lisaks visandab Tšerkessov seal ka kolm Venemaa võimalikku arengustsenaariumit, kaudselt annab kirjatükk aga üsna hea sissevaate Vene „tšekistide“ maailmakäsitlusse.
Tähelepanuväärne on seegi, et mitmete analüütikute sõnutsi oleks sellise artikli avaldamine olnud täiesti mõeldamatu ilma Putini isikliku nõusolekuta.
Pisut pärast artikli ilmumist allkirjastas Putin muide seadluse, millega laiendas Tšerkessovi volitusi. Samm, mille eesmärgiks peetakse tema nö võrdsustamist Patruševiga.

30. oktoober. Ajalehes Zavtra ilmus avalik kiri, mille autoriteks Nõukogude Liidu KGB juht aastatel 1988-1991 Vladimir Krjutškov (üks 1991. aasta augustiputši korraldajatest), endine Aserbaidžaani NSV KGB ülem Vagif Husseinov ja veel mõned seltsimehed. Läkituses hoiatati vaenutsevaid “osapooli“konflikti jätkamise eest, sest muidu ootavat ees „suured probleemid“. „Me näeme, et pooli ühendab usk Putinisse kui riigi liidrisse, kui riigi stabiilsuse kindlustajasse. Paljud inimesed jagavad seda usku ning on valmis toetama mis tahes samme, mis viiksid poolte vastastikude üksteisemõistmiseni,“ seisis läkituses.

31. oktoober. FSKN kinnitab ametlikult, et eelmisel laupäeval tapeti Peterburis kaks teenistuse ohvitseri. Sama uudis oli päev varem jõudnud juba Vene meediasse. FSKN nendib, et narkokontrolliteenistuse töötaja Konstantin Druzenko ja tema endine kolleeg Sergei Lomako surid ”kummalistel asjaoludel”. Mõlemad olla mürgitatud, aga kuidas, millega ja miks, vajavat uurimist.

Samal päeval lükkab Moskva linnakohus tagasi kindral Bulbovi advokaatide taotluse mees eeluurimise ajaks vahi alt vabastada. Varem Basmannõi rajoonikohtu otsust narkokindrali vahi all hoidmiseks põhjendamatuks pidanud Vene peaprokuratuur on oma seisukohta muutnud ja sisuliselt toetab linnakohtu positsiooni.

Mida sellest kõigest järeldada?

Esiteks seda, et võimuvõitlus Venemaal status quo oodatava murdumise eel on muutunud erakordselt teravaks. Ja tõenäoliselt see eskaleerub. Tulemused on suuremalt jaolt raskesti ennustatavad.
Just nimelt võimuvõitlus, mitte poliitiline võitlus või poliitilise eliidi vastuolud. Katsetel mõista Moskvas toimuvad protsesse on praegu juba tihtilugu otstarbekam kasutada mitte poliitika, vaid maffiaperekondade- ja grupeeringute siseelu analüüsimiseks kasutatavat loogikat. Nendes protsessides on kesksel kohal võim, kontroll ja ressurssid ning võitlus kõigi kolme pärast. Jaotatakse mõjusfääre, üritatakse hõivata konkurentide territooriumeid ja kindlustada endi omasid.

Teiseks – selle mõjud kanduvad üle ka välis- ja majanduspoliitikasse.

Lufthansa Cargo jaotuskeskuse paiknemise ümber sellel nädalal puhkenud kriisil pole FSKNi-FSB tüliga küll suure tõenäosusega midagi pistmist, kuid toimeloogika illustreerimiseks sobib see siiski.
Nimelt asus Lufthansa Cargo ehk kaubavedude Ida-Aasia jaotuskeskus senini Kasahstani pealinnas Astanas. Sellel nädalal nõudis Venemaa Lufthansalt selle keskuse ülekolimist mõnda Siberi linna – kas Krasnojarskisse või Novosibirskisse. Et nõudmine oleks tõhusam, sulges Venemaa Lufthansa kaubavedudele oma õhuruumi. Te võite ise ette kujutada, mida tähendab lennufirmale päeva pealt tekkinud vajadus vedada oma kaupa näiteks Ameerikasse või Jaapanisse mitte üle Venemaa, vaid kasutades teisi lennukoridore. See tähendab lisaaega, segadusi lennuplaanidega, lisakulutusi ja lõppkokkuvõttes ränka hoopi eelarvele ning konkurentsivõime vähenemist.
Venemaa käigu puhul oli tegemist puhtakujulise räkitiga ehk maakeeli väljapressimisega. Sama taktikat on Ameerikas ajalooliselt rakendanud näiteks ametiühinguid kontrolliv maffia, nõudes mõnelt suurettevõttelt katuseraha. Valik on lihtne: kas töölised hakkavad streikima ja firma sooritusvõime saab hoobi või kergitavad omanikud kukrut.

Krasnojarsk on aga täiesti juhuslikult ka Kremli kontrolli all oleva oligarhi Roman Abramovitši lennufirma Air Union kodubaas.
Reedel teatas Lufthansa esindaja, et jaotusbaasi viimine Krasnojarskisse on tehniliselt võimatu, sest sealne infrastruktuur ei vasta nõuetele.
Samal päeval pisut hiljem teatas Saksa transpordiministeerium juba, et küsimus on vaid Krasnojarskisse kolimise ajakava väljatöötamises. Väljapressimine oli õnnestunud. Novosibirski nimi haihtus aruteludest aga sama märkamatult, nagu aur samovari kohalt.

Antud juhul käitus Vene riik tõenäoliselt Abramovitši või tema selja taga seisvate grupeeringute klannihuvide eest seismise instrumendina. Võib juhtuda, et sääraste instrumentaalsete kombinatsioonide esinemissagedus lähiaegadel kasvab.

Välispoliitilises kontekstis võib vaibaalune- ja pealne võitlus väljenduda Venemaa ettearvamatumas ja hüsteerilisemas käitumises nii oma piiride läheduses kui ka kaugemal. Lähikuudel muutub niigi järjest pingelisemaks olukord kahe rahvusvahelise poliitika sõlmprobleemi – Kosovo ja Iraani – ümber. Mõlema juhtumi puhul on Moskval oluline kaal.
Gruusias ja Gruusia ümber on olukord samuti üha enam teravnenud, relvakokkupõrgete sagedus on kasvanud. Väike sõda, kas siis võidukas või mitte – sõltub mänguplaanist – võiks vajadusel ehk tugevdada ühtede ja nõrgestada teiste tšekistiklannide positsioone. Vähemalt nende endi arvates.

”Putini ajastu” tekkimisel mängis sõda võtmetähtsusega rolli. Enne peaministriks nimetamist ja teise Tšetšeenia sõja algust 1999. aasta suvel oli Putin mitte keegi, tundmatu tšinovnik kusagilt FSB koridoridest.
Ja kes on ta nüüd?