Hollandi referendumi eitav tulemus lisab kaikaid kodaratesse Euroopa ühtsusele

Väga paradoksaalse küll, aga tundub, et hetkel on Euroopa Liidu viimane kaitseliin Ühendkuningriik, mis on teadupärast kõige euroskeptilisem liikmesriik üldse. Pärast seda, kui hollandlased lükkasid kolmapäeval tagasi Euroopa Liidu – Ukraina Assotsiatsioonilepingu, on järgmine referendum Euroopa Liitu jäämise osas tulemas Ühendkuningriigis.

Väga paradoksaalse küll, aga tundub, et hetkel on Euroopa Liidu viimane kaitseliin Ühendkuningriik, mis on teadupärast kõige euroskeptilisem liikmesriik üldse. Pärast seda, kui hollandlased lükkasid kolmapäeval tagasi Euroopa Liidu – Ukraina Assotsiatsioonilepingu, on järgmine referendum Euroopa Liitu jäämise osas tulemas Ühendkuningriigis.

Vaevalt, et Hollandi referendumi tulemus briti eurotoetajaid kuidagi rõõmustab. Tervelt 64 protsenti hääletajaist oli Euroopa Liidu – Ukraina Assotsiatsioonilepingu vastu, kui vaid 36 protsenti oli selle poolt. Referendumile eelnenud küsitlused olid näidanud küll vaid mõne protsendipunktilist vahet leppe vastaste kasuks, kuid tegelikkus oli Hollandi valitsusele palju karmim. Täis tuli ka referendumit kehtivaks muutev osavõtuprotsent 30.
Eitavalt lõppenud referendum on seda piinlikum Hollandi valitsusele, sest Holland on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa. Viimase ülesandeks on tavaliselt olnud Euroopa Liidu juhtimine ja ühenduse sujuva töö tagamine. Nüüd loopis Holland ise eeistujamaana kaikaid kodaratesse Euroopa Liidu ühtsusele.
Hollandi euroskeptikud on öelnud, et assotsiatsioonileping polnud teema omaette, vaid et referendumiga taheti Hollandi valitsusele signaliseerida Euroopa Liidu kaugust tavakodanikust. Lihtsalt osutus Euroopa Liidu – Ukraina Assotsiatsioonileping praegu mugavaimaks kaikaks, millega valitsusele virutada. Mis siis, et tegemist on hoopis teise riigiga, kelle ambitsioone oma pettumuse pärast karistatakse.
Nagu taeva kingitusena Hollandi euroskeptikutele tulid ka Panama paberid, millest nähtub, nagu oleks Ukraina president Petro Porošenko olnud seotud kahtlase raha kantimisega maksuparadiisidesse. Porošenko jõudis oma osalust küll eitada, kuid hollandlaste jaoks oli Ukraina niigi varem korrumpeerunud riik.
Tõepoolest, milleks vaevata pead näiteks lepingus sisalduvate molluskitega, kui saab tervele riigile ja oma riigile valitsusele mõnusalt lajatada? Muidugi tekib küsimus, kui hollandlased on mures Ukraina korruptsiooni pärast, miks pole nad mures Venemaa korruptsiooni pärast? Meenutatagu, et Hollandil polnud mingeid vastuväiteid Vene gaasile. 2005. aastal tervitas toonane kuninganna Beatrix Hollandit külastavat Vene presidenti Vladimir Putinit ülevoolavalt sooja kõnega. Hollandis elasid ka Putini tütred. Lisaks tõstis Heinekeni telgis Sotši olümpial 2014. aasta veebruaris Putin rõõmsalt koos klaasi Hollandi praeguse kuninga Willem-Alexandriga. See oli vaid mõni päev enne Krimmi sündmusi. Seejärel on Venemaa kuvand hollandlaste silmis mõnevõrra halvemaks muutunud, eriti pärast Malaysia Airlines lennuki allatulistamist 2014. aastal, kui enamik hukkunuist olid hollandlased. Aga ühtegi referendumit Hollandi-Vene koostöö üle pole peetud.
Hollandi valitsus on teatanud, et nad ei saa rahva tahet eirata ja et lepinguga vanal kujul edasi minna pole võimalik. Demokraatia toimib, ent Euroopa Liiduga on lood halvad. Loomulikult võidab Hollandi referendumi tulemusest Venemaa, mis on vastu Ukraina suuremale koostööle Läänega.
Nüüd ongi alles jäänud britid, kes hakkavad 23. juunil hääletama, kas nad soovivad oma riigi jäämist Euroopa Liitu või mitte. Praegu on sealgi küsitluste järgi ebaselge, kes võiks võita, kuid Hollandi kogemus näitab, et euroskeptikute hääled ei pruugi küsitlustes kajastuda.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 8.04.2016.