Hollandi ja Poola välisminister teatasid sel nädalal venekeelse uudistekanali loomisest, millega loodetakse vastu astuda Vene propagandale. Plaani järgi peaks uudistekanal sisaldama televisiooni, raadiot ja online-uudiseid. Uudistekanal peaks hakkama tegutsema juba järgmisest aastast ja raha loodetakse saada Varssavis peetavalt doonorite konverentsilt. Uudistekanalisse võivad panustada ka teised Euroopa Liidu riigid ja seda on jõutud nimetada Euroopa BBCks.
Hollandi ja Poola välisminister teatasid sel nädalal venekeelse uudistekanali loomisest, millega loodetakse vastu astuda Vene propagandale. Plaani järgi peaks uudistekanal sisaldama televisiooni, raadiot ja online-uudiseid. Uudistekanal peaks hakkama tegutsema juba järgmisest aastast ja raha loodetakse saada Varssavis peetavalt doonorite konverentsilt. Uudistekanalisse võivad panustada ka teised Euroopa Liidu riigid ja seda on jõutud nimetada Euroopa BBCks.
Hollandi ja Poola algatus iseenesest pole ju midagi uut. Selle aasta algul tekitas tähelepanu Eesti, Taani, Leedu ja Briti kava luua midagi samasugust, mida Poola ja Holland praegu. Toona sai too kava teravat kriitikat – õigemini sai Eesti – Soome tolleaegselt välisministrilt Erkki Tuomiojalt, kutsudes esile pisikriisi Eesti-Soome suhetes. Aga praegu otsivad paljud võimalusi Vene propagandale vastu astumiseks. Üheks selliseks on ka ETV Plussi avamine 28. septembril.
Venemaal aastaid televisioonis töötanud ja Tallinnaski käinud Peter Pomerantsev annab siiski oma hiljutises Politico artiklis hoiatuse, kuidas ei tohiks Vene propagandaga võidelda. Pomerantsevi järgi ei lähe Kremlile suurt korda vastupropaganda. Teine asi olevat aga rahalises küljes – Pomerantsev tsiteerib artiklis RIA Novosti kunagist arendusjuhti Vassili Gatovi, kelle järgi aitaks Vene propagandat pidurdada just surve lääne firmadele. Nimelt, et viimased ei müüks enam Vene telekanalitele reklaami. Pomerantsevi sõnul on kummaline, et lääne vastu vihakõnet edastatavate telekanalite reklaamipausid on täis sellesama lääne firmade kaubanduslikke teateid.
See, et Vene vastupropaganda eesotsas on ammune Vene-vastane Poola, pole üllatav. Kuid Hollandi osalus tõukub ilmselt Malaysia Airlinesi lennuki allatulistamisest Ida-Ukraina kohal ja Venemaa vastuseisust rahvusvahelisele uurimiskomisjonile. Õnnetuses hukkus 193 Hollandi krooni alamat.
Hollandi osalus on seda märkimisväärsem, et veel 2013. aastal tähistati Hollandis Vene-Hollandi 400-aastase sõpruse aastat. 1613. aastal saatis Romanovite dünastiale alusepanija Mihhail Hollandisse Vene suursaadiku. Hollandis õppinud Peeter I portree rippuvat Vene presidendi Vladimir Putini kabinetis. Ka elas Putini üks tütreid pikalt Hollandis.
Sellest hoolimata osutus sõpruse juubeliaasta läbikukkunuks ja mingit suurt sõprust Holland ja Venemaa ei tunnistanud. Kuid suurem PR-katastroof ootas Hollandit veel ees, kui Hollandi kuningakoda ja peaminister läksid eelmisel aastal Sotši olümpiale. Kui Holland võitis oma esimese kuldmedali külastas neid Heinekeni majas Putin ja pildile jäid Hollandi kuningas ja kuninganna rõõmsalt Putiniga õlleklaasi tõstmas. See juhtus vahetult enne Krimmi okupeerimist.
Holland on olnud suhetes Venemaaga väga pragmaatiline. Hollandi gaasikompanii GasUnie soovis kasutada Vene gaasi ka läbi Nord Streami gaasijuhtme. Omalaadseks krooniks Venemaa sõbralikkusele oli Hollandi kuninganna Beatrixi kõne 2005. aastal, kui Hollandit külastas Putin.
Nüüd on see pragmaatilisus muutunud, aga paraku 193 hollandlase elu hinnaga ja Hollandi-Poola algatus Vene vastupropagandaks võiks heal juhul laieneda Euroopa tasemele. Igal juhul oleks kasulikum koondada Euroopa Liidus oma jõud, mitte asuda eraldi Kremli propagandaga võitlema.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 24.07.2015.
