Hirmul on suured silmad

Kolmapäeva (30.03) hommikul sai Eesti avalikkus teada Turu-uuringute AS uuringust. Ja tulemused olid küllalt peadmurdmist valmistavad. Nimelt küsiti, kumba peavad inimesed praegusel hetkel Eestile suuremaks ohuks, kas Euroopa pagulaskriisi või võimalikku Venemaa agressiooni. Ja mis selgus? 64 protsenti vastajatest peab suuremaks ohuks pagulaskriisi, 24 protsenti Venemaa agressiooni ning 12 protsenti ei oska sellele küsimusele vastata.

Kolmapäeva (30.03) hommikul sai Eesti avalikkus teada Turu-uuringute AS uuringust. Ja tulemused olid küllalt peadmurdmist valmistavad. Nimelt küsiti, kumba peavad inimesed praegusel hetkel Eestile suuremaks ohuks, kas Euroopa pagulaskriisi või võimalikku Venemaa agressiooni. Ja mis selgus? 64 protsenti vastajatest peab suuremaks ohuks pagulaskriisi, 24 protsenti Venemaa agressiooni ning 12 protsenti ei oska sellele küsimusele vastata.

Enne, kui asuda neid numbreid lahkama, tuleks korra peatuda uuringul endal. Turu-uuringute AS ei teinud seda oma lõbuks, vaid MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel. Siin tekivad siiski mõningased küsimärgid. Säärase uurimuse tellimine maksab ka midagi, eriti, kui arvestada, et tegemist oli korraliku tööga, sest küsitleti tuhandet valimisealist Eesti kodanikku. Küsitlejatele tuleb maksta, tuleb maksta ka uurimuse kokkukirjutajatele ja graafikutele. Ja nii edasi.
Samal ajal pole MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudil oma kodulehekülge. Viimase tegemine on kindlasti odavam kui tuhandelise valimiga küsitluse tellimine. Ja see pole instituudil sugugi esimene pääsuke – varem olid see näiteks tellinud uurimused, millest selgus eestimaalaste toetus surmanuhtlusele ja vastuseis kooseluseadusele.
Kodulehekülje puudumine tähendab ka seda, et pole võimalik näha uuringu originaali. Hetkel polnud seda üleval ka Turu-Uuringu AS koduleheküljel. Sestap tulebki piirduda vaid meedias esitatuga, mis on alati halvem variant kui originaal.
Teisest küljest tuleb öelda, et Turu-uuringute AS on soliidne ja usaldusväärne firma ja seega pole tulemustes mõtet kahelda. See, et hulka rohkem inimesi peab Euroopa pagulaskriisi Eestile ohtlikumaks kui võimalikku Vene agressiooni, on kindlasti Euroopa ja Eesti valitsuse tegemajätmiste tulemus. Euroopa Liidu suutmatus pagulastega tegeleda avaldab mõju igal pool, ent Eestile pole praegu otsest mõju avaldanud.
Pagulasvastased armastavad rõhutada, et asjadest tuleb rääkida nii, nagu need on. Hea küll. Küsitluse tegemise ajal ei olnud Eestisse tulnud ühtegi pagulast, praeguseks on saabunud seitse. Samal ajal on Venemaa Eesti piiri taga asuvas Lääne sõjaväeringkonnas loomas kolme ründediviisi. Seitse pagulast vastamisi kolme ründediviisiga. Ukraina ja Süüria konfliktid on näidanud, et Venemaa suudab vägesid kiiresti ka liigutada.
Mida siis teha? Võibolla on hea, et Venemaad väga ohtlikuks ei peeta. Tavaliselt räägitakse Eestis ju sõjahüsteeriast, aga need tulemused kõnelevad pigem pagulashüsteeriast. Kuid küsitlustulemuste kurbloolisus seisnebki selles, et suurt midagi ei annagi ära teha. Sest kardetakse olematut asja – kedagi pole maalt välja saata, kedagi pole karistada, sest pagulasi ei ole. Piirikontrolli taastamine on kindlasti midagi sellist, millest mõned unistavad, aga kas see midagi muudaks?
Õli valas veel tulle teade, et Vene piirilt võivad Eestisse hakata valguma põgenikud. Nii nagu vahepeal Soome ja Norrasse. Hetkel neid ei ole, kuid kui oleks, siis tekiks küsimus, keda süüdistada. Euroopa Liitu? Aga Euroopa Liit pole tekitanud sõda Süürias ega lasknud põgenikke läbi oma territooriumi nagu Venemaa. Pealegi pole Norra Euroopa Liidus ega Venemaalt tulnud põgenikud mitte kõik Süüriast.
Praegu saab soovitada vaid üht – rääkige inimestega. Hirmul on suured silmad, aga ei ole põhjust neid hirme ka ignoreerida ja lasta sündmustel omasoodu kulgeda.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 01.04.2016.