Selle nädala alguses tuli kummaline uudis Euroopa Komisjonist, mis keeldus nimetamast surnud Kuuba kauaaegset liidrit Fidel Castrot diktaatoriks. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et Castro oli „eelmise sajandi üks ajaloolistest tegelastest“ ja et „maailm on kaotanud mehe, kes oli paljudele kangelaseks“.
Selle nädala alguses tuli kummaline uudis Euroopa Komisjonist, mis keeldus nimetamast surnud Kuuba kauaaegset liidrit Fidel Castrot diktaatoriks. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et Castro oli „eelmise sajandi üks ajaloolistest tegelastest“ ja et „maailm on kaotanud mehe, kes oli paljudele kangelaseks“.
„Ta muutis oma riigi kurssi ja tema mõju ulatus palju kaugemale. Fidel Castro jääb 20. sajandi üheks revolutsiooniliseks tegelaseks. Tema pärandi üle otsustab ajalugu,“ lisas Juncker.
Samaaegselt saatis Euroopa Liidu kõrge välisesindaja, ent ka komisjoni volinik Federica Mogherini kaastundeavalduse Kuuba praegusele liidrile, Fidel Castro vennale Raul Castrole, öeldes, et Fidel oli „otsustavust täis inimene ja ajalooline tegelane“.
Nii Junckeri kui ka Mogherini ülistussõnu Fidel Castro kohta saaks samahästi lausuda ka Adolf Hitleri, Jossif Stalini ja Mao Zedongi kohta. Kõik olid 20. sajandi ajaloolised tegelased ja muutsid oma riigi kurssi.
Tõele au andes tuleb öelda, et Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström kirjutas, et Castro oli diktaator, kes rõhus omaenda rahvast 50 aastat. Ta imestas ka nende üle, kes Castro surma puhul austust avaldasid. Säärane avaldus oli otseses vastuolus Junckeri sõnadega, kuid Euroopa Komisjoni ametlik seisukoht oli ikkagi see, mida ütles Juncker.
Euroopa Komisjoni ettevaatlikkus Castro hindamisel on pehmelt öeldes veider. Kui komisjon viitab sellele, et ajalugu otsustab Castro pärandi üle, siis meenutaks, et Euroopa Parlament on vastu võtnud kommunismi tauniva resolutsiooni. Seda juba 2009. aastal, mil resolutsioonis tuuakse ära ka holokaust, kuid mainimata ei jäeta kommunismi. Ühtlasi kuulutati 23. august, Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäev, Euroopa natsismi ja stalinismi ohvrite mälestuspäevaks.
Lisaks sellele oli just Euroopa Komisjon see, kes 2009. aastal algatas ja rahastas Berliini müüri langemise 20. aastapäeva tähistamist üle terve Euroopa Liidu. Osa sellest mälestusüritusest jõudis ka Eestisse. Siis ei takistanud komisjoni mõtisklused selle üle, millise otsuse ajalugu kommunismi osas teeb.
Euroopa Komisjoni otsus mitte nimetada Fidel Castrot diktaatoriks annab üheselt halva signaali ka Ida-Euroopa liikmesriikidele, kel on vahetu kogemus kommunismi all elamisest. Castro esindas just kommunistlikku totalitarismi ja oli Moskva üks suurimaid liitlasi. Huvitav, mida mõtleb Castrost Euroopa Komisjoni volinik Andrus Ansip, kelle eestvedamisel teisaldati Pronkssõdur Tõnismäelt?
Küsimus pole ju üksnes ajaloos. See on taas vana teema, kuid kui komisjon ei soovi anda hinnangut Fidel Castrole, siis kuidas on komisjon nii kärme andma hinnangut näiteks praegusele Poola valitsusele. Miks ei ütle komisjon nüüdki, et Poola valitsuse sammude üle otsustab ajalugu? Kuhu jäävad Castro hindamisel euroopalikud väärtused, sealhulgas inimõigused ja sõnavabadus – just need, mille Castro jalge alla tallas? Tundub, et Euroopa Komisjon ikka ise ka päris täpselt ei tea, missugused need euroopalikud väärtused on. Või kuidas nende eest seista.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 02.12.2016.
