Hämardunud valgus Euroopa tunneli lõpus

Nädala algul tundus, et rändekriisi käes vaevlev Euroopa näeb tunneli lõpus valgust, kui laiemalt said teatavaks pühapäevase Lääne-Balkani tippkohtumise tulemused. Brüsselis kohtunud 12 riiki suutsid välja tulla 17-punktilise kavaga, mis peaks aitama põgeniketulva Euroopasse leevendada. Tähtsaimaid neist on kokku 100 000 vastuvõtukoha tekitamine Euroopa eri paigus, info vahetamine põgenike kohta riikide vahel, nii et ei julgustataks põgenikke ühest riigist teise minema; Euroopa Liidu välispiiri tugevdamine ja nii edasi. Ühe meetmena on kirjas ka täiendavalt 400 politseiohvitseri saatmine põgenikest räsitud Sloveeniasse.

Nädala algul tundus, et rändekriisi käes vaevlev Euroopa näeb tunneli lõpus valgust, kui laiemalt said teatavaks pühapäevase Lääne-Balkani tippkohtumise tulemused. Brüsselis kohtunud 12 riiki suutsid välja tulla 17-punktilise kavaga, mis peaks aitama põgeniketulva Euroopasse leevendada. Tähtsaimaid neist on kokku 100 000 vastuvõtukoha tekitamine Euroopa eri paigus, info vahetamine põgenike kohta riikide vahel, nii et ei julgustataks põgenikke ühest riigist teise minema; Euroopa Liidu välispiiri tugevdamine ja nii edasi. Ühe meetmena on kirjas ka täiendavalt 400 politseiohvitseri saatmine põgenikest räsitud Sloveeniasse.

Keegi ei kahtlegi, et kava tuli hilja, põgenikke tuleb juurde ja et võib olla tuleb kava tulevikus muuta. Kuid parem kava kui üldse mitte midagi. Ent juba mõni päev hiljem hakkas kava mõranema ja nii hakkas valgus Euroopale tunneli otsast taas hämarduma.
Nimelt teatas Sloveenia peaminister Miro Cerar, et Sloveenia on valmis ehitama tara piirile Horvaatiaga, kui Euroopa Liidu kava tööle ei hakka. Sloveenia olukord pole kiita, sest pärast seda, kui Ungari sulges oma piiri Horvaatiaga, on Sloveeniasse tulnud oktoobri keskpaigast ligi 90 000 põgenikku. Sloveenia rahvaarv on vaid pisut suurem kui Eesti oma, ulatudes peaaegu kahe miljonini. Seega pole 90 000 inimese juurdetulek mõne päeva jooksul naljaasi.
Samal ajal teataski Austria, et sulgeb oma piiri Sloveeniaga. See annab muidugi sloveenidele enam alust ka oma piiri pärast muretseda, sest nii liiguvad varsti kõik Türgist tulema hakanud põgenikud Sloveeniasse. Samas tähendab Austria otsus piir sulgeda U-pööret, sest on ju Austria varem kritiseerinud Ungarit tara püstitamise pärast oma piirile.
Kuidas aga jäi selle kõige valguses pühapäeval kokkulepituga, mille järgi nõustusid riigid, et põgenikke teise riiki liikuma ei julgustata? Kui nii edasi, meenutab Euroopa hiiglasliku lõbustupargi labürinti, kus vaesed põgenikud peavad leidma kerkivate seinte hulgast väljapääsu ehk riigi, kuhu tegelikkuses hoopis siseneda.
Põgenikud ei kao kuhugi. Teisest küljest on muidugi selge, et Sloveenia lootus, nagu võiks Euroopa Liidu värske põgenikekava kohe tööle hakata, on liiga optimistlik. Igasuguse kava testimine reaalsuses võtab aega ja tulemustest ning järeldustest ei saagi kohe rääkida.
Siiski on riikide piiride sulgemised pigem lühiajalise perspektiiviga. Pikemaajaliselt oleks mõju üksnes Euroopa Liidu välispiiri tõhustamisel ja nii, et sellest piirist välja jäävad riigid nagu näiteks Makedoonia või Serbia saaksid Euroopa Liidult abi. Ent Euroopa Liidu välispiiri tõhustamine tähendab koostööd Euroopa riikide vahel, mitte omaette tarade püstitamist.
Lisaks peetakse pühapäeval Türgi valimised. Kes iganes Türgis ei peaks võimule tulema, on kindel, et Euroopa Liit peab Türgi uue valitsusega koostööd tihendama ja pakkuma Türgile ka abi põgenikega toimetulemisel. Muidu pole lootustki, et põgenikud Euroopasse tulemata jätaksid. Ilmselt näeme aga veel tippkohtumisi, strateegiaid ja tegevuskavu ning piiride püstitamist.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 29.10.2015.