Halb või veel halvem?

Euroopa Liitu tulvavad põgenikud on heitnud tumeda varju Schengeni viisaruumile, sest nad saavad viisaruumis liikuda vabalt ja nii ei olegi väga võimalik kuidagi nende hulka ühes Euroopa Liidu liikmesriigis reglementeerida. Nii on Saksa Politseiliidu eesistuja Rainer Wendt nõudnud saksa ajakirjanduses Schengeni viisaruumis piirikontrolli taastamist. See olevat tema sõnul parim abinõu põgenike probleemiga tegelemiseks.

Euroopa Liitu tulvavad põgenikud on heitnud tumeda varju Schengeni viisaruumile, sest nad saavad viisaruumis liikuda vabalt ja nii ei olegi väga võimalik kuidagi nende hulka ühes Euroopa Liidu liikmesriigis reglementeerida. Nii on Saksa Politseiliidu eesistuja Rainer Wendt nõudnud saksa ajakirjanduses Schengeni viisaruumis piirikontrolli taastamist. See olevat tema sõnul parim abinõu põgenike probleemiga tegelemiseks.

„Saksamaa ei peaks ähvardust kontroll taastada tseremoonitsemata Brüsselis laualt maha võtma,“ ütles Wendt.
Saksa politsei on leidnud endale Schengeni küsimuses liitlasi. Ka Taani kavatseb taastada piirikontrolli, kuid jääda ikkagi Schengeni viisalepingu raamesse.
Taani uue parempoolse valitsuse välisminister Kristian Jensen ütles hiljutisel kohtumisel oma Saksa kolleegi Frank-Walter Steinmeieriga, et Taani soovib piirikontrolli osas dialoogi Brüsseli ja Euroopa Komisjoniga, ent ka oma naaberriikidega.
Taani välisministeerium kinnitas neid plaane. Piirikontroll peaks tõhustama võitlust illegaalse immigratsiooni ja smugeldamisega. „Piiritõket ei ole ja see ei ole ka piiril. Kontroll tuleb piirialadele,“ ütles Taani välisministeeriumi kõneisik Lars Peter Levy ajalehele The Guardian.
Taani on korra juba taastanud tollikontrolli piiridel, kui võimule tuli 2011. aastal veel üks parempoolne valitsus. Pärast suurt kriitikat teistelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt kontrollist loobuti.
Praegu kuulub Schengeni viisaruumi 22 Euroopa Liidu liikmesriiki, kaasa arvatud Eesti. Lisaks neile veel Šveits, Norra, Island ja Liechtenstein.
Tundub, et valida on halva ja veelgi halvema vahel. Miks? Schengeni viisaruum ehk kontrolli puudumine piiril on olnud üks populaarseimaid nähtusi Euroopa Liidus. Seda on ära kasutanud ka ühendus ise, rõhutades pidevalt oma teavitustes piirikontrolli puudumist ja seega eeliseid Euroopa Liidus olemises. Nüüd aga ähvardab immigrantide küsimus Euroopa Liidu populaarsust kõvasti kärpida. Eestiski on kõlanud hääli, et tuleks ühendusest välja astuda võtmaks mitte vastu pagulasi. Niisiis võib küsimuse esitada ka niiviisi: kas tahame liikuda edaspidigi vabalt või tahame pagulasi?
Schengeni viisaruumi olemasolu on muidugi immigrantide valguses häiriv asjaolu. Kui ka tulevad vabatahtlikud kvoodid pagulaste majutamiseks, siis ikkagi jääb lahtiseks, kuidas need pagulased sihtkohariiki jäävad.
Kontrolli taastamine piiridel aga tähendaks laiemas pildis ka Euroopa Liidu lõimumise pidurdumist. Juba oht, et Kreeka lahkub eurotsoonist, on täiesti reaalne väljavaade ja seega samuti tagasilöök lõimumisele. Euroopa Liidu laienemisele on viieks aastaks punast tuld näidanud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Kuid kõigele krooniks võib ühendusest lahkuda Ühendkuningriik. See aga muudaks juba Euroopa Liidu olemust ennast.
Võib ka arvata, et immigrantide probleem ei lahene Schengeni viisaruumis piirikontrolli taastamisega. Piirikontroll ei lõpeta kaost Liibüas või kodusõda Süürias ega pehmenda Islamiriigi otsustavust õiendada arveid uskmatutega. Kuid tõenäosus, et midagi muutub, tekib vaid siis, kui Euroopa Liidu riigid teevad koos vastavaid jõupingutusi.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 13.08.2015.